fbpx
CV.ee tööelublogi

Enamik tööandjaid on võrdse kohtlemise omaks võtnud

Enamik tööandjaid on võrdse kohtlemise omaks võtnud 2

Tööportaal CV-Online viis märtsis 2019 tööandjate hulgas läbi küsitluse, et uurida tööandjate suhtumist töötajate valimisse soo ja vanuse kriteeriumite alusel. Aeg-ajalt on ikka tunda olnud entusiastlike ametnike initsiatiivi, et seadusandliku aktiga keelata tööportaalidel tehniliselt võimaldada andmebaasiotsingus soo ja vanuse kriteeriumite rakendamine. Uurisime siis, et mida tegelikud valikuprotsessi otsustajad arvavad.

Pilt, mis avaneb oli parem, kui lootsime. Tervelt 60% tööandjatest arvab, et tööportaalid ei peaks võimaldama uute töötajate otsingul kasutada soo ega vanuse kriteeriumit. See on hea „lakmustest“ ühiskonna võrdsemaks arenemise ilmestamisel.

Seda tööandjate suhtumist kinnitab ka tehniline statistika. Vanuse kriteerium on cv.ee otsingusüsteemis rakendussageduselt alles kaheksandal ning sugu kaheteistkümnendal kohal. Ehk siis 3,5% otsimootori kasutajatest kasutab vanust ja 2,2% sugu otsingukriteeriumitena.

Siiski jääb veel ligi 40% vastanud tööandjaid, kes arvavad et tööportaalides võiks säilida võimalus filtreerida tööotsijaid soo ja vanuse alusel. Leedus on neid tööandjaid suisa 50% kes pooldavad nende kriteeriumite säilitamist cv.ee otsimootoris.

Enamik tööandjaid on võrdse kohtlemise omaks võtnud

Põhjendusteks, et miks peaks säilima soo ja vanusepõhise filtreerimise võimalus tuuakse eelkõige ametikoha spetsiifikast tulenevad nõudmised. On olemas näiteks seadusest tulenevaid vanusepiiranguid. Mitte ainult Eesti Vabariigi presidendiinstitutsioonile pole seatud vanuse alampiiri. Sarnast piirangut  kohtame ka näiteks kasiinodes töötavatele diileritele, kellele on seadusega sätestatud vanuse alampiir 21 eluaastat. Ja selliseid piiranguid ei peeta diskrimineerivaks Võrdse Kohtlemise seaduse tähenduses.
Enamik tööandjaid on võrdse kohtlemise omaks võtnud 1
Lisaks on tööandjatel ka puhtpraktilisi piiranguid. On väikeettevõtjaid, kellel on väike tootmishoone ja selle juures üks väike pesu- ja riietusruum. Selge on see, et seni naistest koosnevasse kollektiivi meestöötajat värvates tekib riietusruumis kohe ebamugavustunne ja inimlikus plaanis oluline olemasolevate töötajate privaatsuse rikkumine. Aga majanduslikus mõttes on sellel väikeettevõtjal ju olulisem investeerida tootmisseadmetesse ja mitte hakata uut saunakompleksi ehitama.

Positsiivse diskrimineerimise juhtumid

Omaette grupi soo ja vanuse alusel filtreerivate tööandjate hulgas moodustavad ka niinimetatud positiivse diskrimineerimise juhtumid. Soolise Võrdõiguslikkuse Seadus näeb nimelt ette et tööandjad peavad „võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi…“, mis omakorda tähendab et sugu peab olema üheks valikukriteeriumiks töölevõtmisel et selle seaduse mõtet teostada.

Muutunud on ka tööandjate arusaam toimivatest meeskondadest. Paljud tööandjad usuvad akadeemikute tehtud uuringuid, et mitmekesisemad meeskonnad teevad pikas perspektiivis paremat tulemust. Teised püüavad endiselt luua võimalikult homogeenseid meeskondi, kus inimesed jagaksid põlvkondlikku kultuuri, inimestel oleks mugav töötada ja kõigi käitumine ennustatav. Mõlemal grupil võib oma eelistuses õigus olla. Aga praktilisest küljest mõlemal juhul, nii mitmekesistamisel kui ühtlustamisel võetakse ikka arvesse kriteeriumeid nagu vanus ja sugu.

Paljud mäletavad veel metsikuid üheksakümnendaid, kus paljudes tööpakkumistes oli selgelt väljendatud soov värvata alla 25-aastane mees või naine. Oli ka organisatsioone, kus töötasud peamiselt ühe tähtkuju all sündinud inimesed. Käesolev uuring näitab, et vahepealsel perioodil on päris palju vett merre voolanud ja ühiskonna normid ja tõekspidamised muutunud.

Enamik tööandjaid on võrdse kohtlemise omaks võtnud 3

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et tööandjad on suures plaanis mõistlikud. Eks ikka esineb veel  stereotüüpide põhist otsustamist personali värbamisel. Vaevalt et see päriselt ära kaobki, sest inimene loob ise oma ajus stereotüüpe otsustamise lihtsustamiseks. Laiemalt ühiskondlikus mõttes saab aga järeldada, et eetika ja moraali tõekspidamised arenevad ühiskonnas ise ning kõike ei pea seaduste ja määrustega sätestama.

CV-Online sai aga kasutajatelt mandaadi nii selleks, et otsingusüsteemist eemaldada võimalus selekteerida tööotsijaid vanuse ja soo alusel kui ka selleks et säilitada need võimalused. Ettevõttena me usaldame oma kliente ja usume, et tööandjate seas jääb pahatahtlikku ning rumalalt stereotüüpset käitumist järjest vähemaks ning ajas edasi vaadates kaob ka vajadus säilitada need otsingukriteeriumid meie süsteemis.

Autor: CV-Online Baltikumi juhatuse esimees Agu Vahur

Jaga postitust

Loe lisaks

Scroll to Top