Kas Eestis on palgast rääkimine patt või miks on jäänud kõigil selline mulje, et palgast ei tohiks rääkida? Selles episoodis räägime Birgit Ruunikuga, kes lõi Instagrami konto @palgajutud (https://www.instagram.com/palgajutud), et avada teemat, millest enamik väldib. Arutame, miks eestlased kardavad oma palganumbrit jagada, kuidas avalik palk mõjutaks tööturgu, ja mis muutub siis, kui inimesed lõpuks ausalt räägivad. Kui sind huvitab palk, avalik palk ja palgaläbirääkimised, siis see vestlus on just sulle. Episoodi veab töörahva saadik ja tööturu entusiast Karl Oder.
Küsisime Birgitilt ka täiendavaid küsimusi kirjalikus intervjuus, mis on leitav podcasti video all siinsamas blogis. Kindlasti huvitav lugemine kõigile palgajuttude huvilistele.
Kuidas rääkida töövestlusel palgast nii, et enesekindlus ei kaoks?
Palgast rääkides tunnevad end sageli ebamugavalt nii tööotsijad kui ka tööandjad. Eestis on palgaküsimused aastakümneid olnud justkui tabu, kuid ometi on see iga tööotsingu üks olulisemaid osasid, sest töötasu on enamiku inimeste jaoks peamine põhjus, miks nad üldse töökohta vahetavad või uut karjäärisammu planeerivad. Kui palganumber jääb töövestlusel õhku, tekivad sageli ebamäärased ootused ja hilisemad pettumused. Just seetõttu on oluline mõista, kuidas palgateemal enesekindlalt ja professionaalselt suhelda.
Miks on palgast rääkimine tööintervjuul vältimatu?
Palga teemast ei saa tööintervjuul mööda vaadata. Kui kandidaat palgast rääkimise hirmus vaikima jääb, võib see jätta tööandjale mulje, et inimene ei tunne oma väärtust või pole oma ootustes kindel. Seevastu enesekindel ja läbimõeldud suhtumine palganumbritesse näitab, et kandidaat oskab hinnata oma panust ning väärtustab enda aega ja oskusi. Tööandjad ootavadki, et kandidaat oleks valmis oma ootustest avatult rääkima.
Ettevalmistus on võti edukaks läbirääkimiseks
Palgaläbirääkimisteks valmistumine on protsess, kus kandidaat peab mõtlema läbi nii turu keskmise taseme kui ka enda oskused, kogemused ja rolli vastutuse. Mõtle enda jaoks välja kolm orientiiri:
– miinimum, millest allapoole ei ole mõistlik minna
– realistlik palk, mis vastab sinu väärtusele
– unistuste palk, mis motiveeriks sind ka pikaajaliselt
Selline raamistik aitab intervjuul rahulikuks jääda, sest sul on selge süsteem, millele oma ootused toetad.
Lisaks on oluline mõelda läbi, kuidas oma ootust põhjendada. Kui ütled ainult numbri, võib see tööandjale tunduda juhuslik. Kui aga seod palgasoovi oma oskuste, saavutuste või turuandmetega, mõjub see märksa usutavamalt. Näiteks: „Minu palgasoov on 2200 eurot bruto, sest see on selles valdkonnas keskmine tase ning minu varasem kogemus sarnaste ülesannetega toetab selles rollis õnnestumist.“
Palgajutud intervjuul
Kui tööandja palga teema ise tõstatab, vasta ausalt ja konkreetselt. Kui tööandja ei maini palka kogu vestluse vältel, on täiesti normaalne see teema ise lõpus üles võtta. Küsimus „Milline on selle ametikoha palgavahemik?“ on igati professionaalne ega näita ahnust, vaid teadlikkust ja julgust.
Palgaläbirääkimistel on oluline ka suhtlusstiil. Kui ütled oma numbri ebakindlalt või õigustavalt, võib see mõju kaotada. Kui aga räägid rahulikult, enesekindlalt ja faktidega põhjendatult, loob see tööandjas tunde, et oled inimene, kes tunneb oma väärtust ja oskab ka tööolukordades professionaalselt suhelda.
Millest palgajuttudel hoiduda?
Üks levinumaid vigu on öelda, et „olen valmis kaaluma igasugust palganumbrit“. Selline vastus ei anna tööandjale mitte mingit infot ning jätab mulje, et kandidaat ei ole iseenda väärtusest teadlik. Teine oht on küsida oluliselt rohkem, kui roll või turu keskmine võimaldaks, ilma et seda suudaks põhjendada. Samuti ei ole mõistlik viidata palgasoovi põhjenduseks ainult teiste teenistusele („sõbranna teenib teie juures rohkem“), sest see ei näita sinu väärtust.
Enesekindel palgajutt ei sünni juhuslikult
Eesti tööotsijad ütlevad tihti, et palgaläbirääkimiste kõige raskem osa on enesekindluse leidmine. Olen märganud, et inimesed teavad küll oma oskusi ja kogemusi, kuid palganumbri sõnastamine tekitab kõhedust. Selleks harjutan klientidega konsultatsioonides reaalseid vestluse olukordi, kus saab turvaliselt proovida erinevaid sõnastusi ja reaktsioone. Just selline ettevalmistus annab intervjuule minnes kindluse, et palgajutt ei võta sind jalust nõrgaks.
