Kellakeeramise mõju tööelule avaldub väsimuse, stressi ja vähenenud tootlikkuse näol, selgub hiljutisest CV.ee tööturu monitooringust. Ligi pool töötajatest tunnistab, et ajamuutus mõjutab nende töövõimet negatiivselt, põhjustades suuremat väsimust ja raskendades keskendumist. Tulemuseks on terve nädala kestev madalama tootlikkuse periood, mis peegeldub ka tööandjate hinnangutes.
Tööandjad kinnitavad, et kellakeeramine mõjutab otseselt töötajate efektiivsust. Ligi kolmandik ettevõtetest on märganud ajamuutuse järel selget tootlikkuse langust. Kõige sagedamini toodi välja järgmised mõjud:
Enam kui pool tööandjatest märkis, et töötajatel kulub pärast kellakeeramist vähemalt 4-7 päeva, et end tavapärasesse töörežiimi tagasi seada.
“Kas kellakeeramine on lihtsalt tüütu traditsioon? Ei tea, kas meie uuring sellele vastab,” ütleb CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder. “Aga see näitab selgelt, et kellakeeramine rikub une, võtab energiat ja lööb tööpäevad sassi. See on harjumus, millel on ajutine hind läbi väsimuse ja madalama tootlikkuse.”
Töötajad ja tööandjad ühel meelel: kellakeeramine võiks lõppeda
Nii töötajate kui ka tööandjate seas on ülekaalukas toetus kellakeeramise lõpetamisele.
Töötajatest 83% ja tööandjatest 64% leiavad, et kaks korda aastas toimuv ajamuutus tuleks Eestis lõpetada.
Uuringu viis läbi Alma Career Estonia OÜ (CV.ee) – pikaajaliste kogemustega värbamispartner, kes pakub laia portfelli tööandjatele ja tööotsijatele suunatud teenuseid ja erilahendusi. Uuring viidi läbi oktoobris 2025 ning küsimustikule vastas 2000 tööotsijat ja 168 tööandjat.
