Paljudele on Elisa tuntud kui telekomi- ja meelelahutusteenuste pakkuja. Tänaseks on aga organisatsioon kasvanud rahvusvaheliseks digikom-ettevõtteks, kus tarkvaraarenduste roll üha suureneb. Seda kinnitab ka veebruaris alanud Elisa viimaste aastate suurim värbamiskampaania Mission: Possible – The Next Chapter, mille käigus on plaanis Eestis ja Soomes tööle võtta sadakond tarkvara- ja tehisintellektispetsialisti ning juhti. Tänaseks on neist leitud juba ligikaudu 70. Eesmärk on kasvatada ettevõtte rahvusvahelist tarkvaraarenduse tiimi ning luua unikaalne tarkvarakeskus, mis juhib kogu Elisa grupi digiarengut.
Elisa arendajate tiimijuhi Aivo Lelle sõnul on Elisa täna üks suuremaid tööandjaid IKT-sektoris. Ettevõtte tehnoloogiaüksuses töötab täna Eestis ja Soomes üle 1000 inimese, kogu grupis aga rohkem kui 6000 töötajat enam kui 20 erinevas riigis. “Oleme täna tugevas kasvufaasis ja jätkame uute talentide leidmisega ka järgmisel aastal,” selgitab Aivo, kes oli üks esimesi eksperte, kes värbamiskampaania alguses ettevõttega liitus.
Mitmekülgne töö rahvusvahelises keskkonnas
Elisas töötavad IT-alal tarkvaraarendajad, testijad, tiimijuhid, AI-talendid, andmeinsenerid, disainerid ja arhitektid. “Töö meie valdkonnas Elisas on väga mitmekesine ja meil on sisuliselt esindatud kõikvõimalikud rollid ja valdkonnad, kus IT-s on võimalik töötada. Arendame ja haldame keerukaid lahendusi nii klientidele kui ka ettevõtte sisemiste tööprotsesside toetamiseks. See tähendab väga erineva tasemega väljakutseid, alates lihtsamatest veebilehtedest kuni väga keerukate erilahendusteni.” Ta sõnab, et tööle lisab rahvusvahelise mõõtme Soome-Eesti koostöö, millega sel aastal on liikvele mindud. Aivo endagi roll ettevõttes on vaheldusrikas ja hõlmates tiimide juhtimist nii siin kui ka sealpool lahte.
“Oleme loomas Eestisse arendustiimi ehk laiemalt kompetentsi huubi, kus tarkvaraarendajad, testijad ja teised IT-ala spetsialistid töötavad erinevates Elisa Soome arendustiimides. Meie inimesed osalevad põhjanaabrite klientide toodete ja teenuste arenduses. Nad saavad oma panuse anda näiteks nii era- kui ka äriklientide e-poe, iseteeninduskeskkonna või majasiseste müügi- ja klienditeeninduse tööriistade väljatöötamisse,” kirjeldab tiimijuht.
Aivo juhib ka Soome veebiarenduse tiimi, kus tema vastutada on igapäevase arendustöö sujuvus, inimeste juhtimine ja meeskonna ressursside planeerimine. “Huvitavaid väljakutseid on palju, eriti kuna oleme piiriülese koostööga algusfaasis.” Igapäevaselt töötavad Eesti tiimid kodumaal, umbes korra kuus käiakse ka Soomes. See pakub vaheldust ja võimaldab põhjanaabritest kolleegidega silmast silma koostööd teha ja tugevamat sünergiat luua. “Eesti ja Soome organisatsioonide erinevused võimaldavad teineteiselt õppida, parimad praktikad üle võtta ja ühist sünergiat otsida.”
Areng kui hügieenifaktor
IT-tööjõuturgu vaadates on Aivo sõnul IT-talentide ootused üsna sarnased. “Areng on IT-maailmas väga oluline. Võiks isegi öelda, et see on hügieenifaktor, kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja selle tempoga peab suutma sammu pidada.”
Seetõttu huvituvad IT-spetsialistid juba töövestlustel sellest, mis tehnoloogiaid ettevõttes kasutatakse ja millised on arenguvõimalused. “Elisas on kasutusel uued ja tipptasemel tehnoloogiad, mis võimaldavad ka kogenud spetsialistidel end tööalaselt arendada,” selgitab Aivo.
Samuti on võimalik kasutada Coursera koolituskeskkonda, kus töötajad saavad õppida ja end täiendada. Samas on tiimijuhi sõnul oluline, et talendid ka ise näppu pulsil hoiaksid. “Me väga hindame õpiharjumust, kuna valdkond areneb meeletul kiirusel ja on oluline end ka ise järje peal hoida. Seda teeb igaüks erinevalt: loetakse erialablogisid, kuulatakse podcast´e, osaletakse veebikoolitustel,” sõnab ta.
Oodatakse head koostööd ja avatud töökultuuri
Lisaks arengule ootavad IT-töötajad Aivo sõnul toimivat tiimi, avatud ja ausat töökultuuri, hübriidtöövõimalusi ning konkurentsivõimelist motivatsioonipaketti. “Üsna sageli tuuakse välja ka stabiilsuse olulisus. Tunnetan, et paljud on väsinud projektipõhisest tööst, kus kliendid ja tiimikaaslased vahetuvad tihti või lühikese protsessi käigus ei jõuta uusi tehnoloogiaid ja loodavaid lahendusi piisavalt tundma õppida. See omakorda pärsib arenguvõimalusi.”
Hästi toimiv organisatsioonikultuur tekib tiimijuhi hinnangul väärtuste, hoiakute ja inimeste koosmõjul. “Isikliku kogemuse põhjal võin öelda, et elisalased on kokkuhoidvad ja toetavad. Vastutust julgetakse nii anda kui ka võtta. Just nii, nagu ühes heas tiimitöös peabki. Juba esimestest päevadest alates tundsin, et olen hoitud ja osa meeskonnast, kus väärtustatakse avatust, üksteisega arvestamist, töörahu ning otsustusvabadust oma vastutuse piires,” ütleb Aivo lõpetuseks.
