Lõpeta palgatöö ja hakka ise (mikro)ettevõtjaks, kõlab tihtipeale soovitus neile, kes on tööturul uute väljakutsete otsimisest tüdinenud. “Aga millega peab alustav mikroettevõtja arvestama? Kogusin oma ja mitmete teiste mikroettevõtjate kogemused kokku ning pean hoiatama – heal juhul saad oma oskustest ja teadmistest ära elada, rikkaks saada on lotoga siiski palju tõenäolisem,” kirjutab vabakutseline ajakirjanik ja KTDecohome’i blogija Kristel Trell.
1. Arvuta välja, kas saad seda endale lubada.
Mikroettevõtjaks olemine tähendab loobumist igakuistest püsisissetulekutest, teadmata, kas sul on võimalik tegelikult ka ennast edaspidi vee peal hoida. Kas su võimalikud tulevased sissetulekud katavad püsikulud (mitte ainult ettevõtlusega seotud, vaid ka su enda elamiskulud, toidu ja muu igapäevaeluks vajaliku) ja võimaldavad ka ettevõtluseks vajalikesse vahenditesse investeerida
Mida vettpidavam äriplaan, seda kindlam, et jääd armututest haidest kubisevas äritiigis ellu.
Ärielu usub pisaraid veel vähem kui Moskva! Kõige kindlam on alustada ettevõtlusega palgatöö kõrvalt, siis näed, kas sinu poolt pakutavale teenusele või tootele on üldse nõudlust.
2. Kas usud endasse, oskad n-ö ennast müüa ja võrgustikku luua?
Eestlaste põhihäda – liigne tagasihoidlikkus – ei tule sulle äris kindlasti kasuks. Keegi ei taha koostööpartneriks inimest, kes oma tegemistest kõneldes rehmab: mis nüüd mina, vana pastel!
Mikroettevõtjana pead arvestama, et kõik, mida sa saada tahad, pead ise saavutama – sul pole abistavaid osakondi, kes sinu eest näiteks su toodet turundaks. Kas suudad ise oma toodet ka reaalselt müüa? Sul läheb paremini, kui juba enne ettevõtlusse sukeldumist on sul tulevaste klientide võrgustik.
3. Kas sel äril on ka 10, 20, 30 aasta pärast tulevikku?
Arvestades seda, kui keerukas ja kulukas on algava ettevõtjana künkast üles rühkida, maksab äri ikka üles ehitada tulevikku silmas pidades.
4. Arvesta, et konkurents on karm.
Pisikeses Eestis, kus ressursid on piiratud, püüab aina rohkem ettevõtjaid pirukast tükki haugata. Suurettevõtetel on lihtsam – neil on alati mingi tagavaraplaan, mis võimaldab teatud hetkel teenust või toodet odavama hinnaga müüa, soodsatel tingimustel tehinguid teha jne. Kui aga sihid maailmaturule, korruta kõik see, mida Eestis konkurentsiks pead, kuuekohalise numbriga.
5. Arvesta, et enamasti püüab klient hinda alla tingida.
Jah, ka need, kes advokaadi või arsti juures silmagi pilgutamata sajalisi luhvtitavad, võivad 12-eurose käsitsi kootud kindapaari juures minestunult maha kukkuda, et: nii kallis!
Õhinapõhises Eestis ollakse lihtsalt paljusid asju harjunud saama päris ilma rahata või kõvasti alla omahinna, eriti kui mikroettevõtja teeb tööd rõõmuga.
Ole endas kindel ja määra tootele või teenusele selline hind, nagu see ka reaalselt kujuneb, ole aga alati valmis seda kliendile põhjendama, millest hind tegelikult koosneb.
6. Kõige olulisem punkt: ära põe!
Ära lase end tagasilöökidest heidutada, vaid mõtle parem, kuidas saaksid mõne ukse sulgumisel teisal hoopis ägedama akna avada. Kui usud sellesse, mida teed, suudad ka teisi veenda. Julge ärihundi rind võib olla küll tagasilöökidest kriimuline, ent ta rühib ikka vapralt edasi, teades: pole olemas võimatut, on vaid kasutamata võimalused!
