Tavalise kontoris töötava inimesena tundub võimatu juhtida tervislikku eluviisi ja hoolitseda looduse eest ning kõigest sellest rõõmu tunda. Kuid meie #rattagatööle uuring näitab, et kõik saavad seda teha.
Paljud on mõelnud, kuidas alustada tervislikku eluviisi. Tõde peitub selles, et pead alustama väikestest asjadest, antud juhul näiteks jalgrattaga tööle sõitmisest. Uuringu kohaselt, rohkem kui 75% meie lugejatel on tööl võimalus “võtta dušši” ja turvaliselt jalgratast parkida. Samuti on oluline märkida, et enamikes Eesti linnades on olemas suurepärane jalgrattateede võrgustik, mis teeb tööle sõitmise kiireks ja turvaliseks.
Meie uuring näitas ka, et hariduse ja meditsiini valdkonna töötajad on kõige aktiivsemad jalgratta kasutajad. Õpetajad näitavad meile ja meie lastele head eeskuju, ning arstid hoolivad mitte ainult meie tervisest, vaid ka planeedi tervisest.
Kurb tõde on see, et kütus ei muutu odavamaks, kuid kui palju võid tegelikult säästa jalgrattasõidu abil? Paljud vastasid, et nad reisivad rattaga vaid päikeselise ja hea ilmaga ning ülejäänud päevadel kasutatakse teisi logistilisi vahendeid tööle ning koju sõitmiseks. Uuringu tulemuste kohaselt, Tallinna keskmine kokkuhoid on 30 €, Tartu elanikele on kütuse kokkuhoid umbes 50 € kuus ja Pärnu jaoks keskmiselt 60 €. Pole üllatav, et väikelinnades on säästud suuremad, sest kompaktsete linnade jaoks on jalgratas populaarne ja igapäevane alternatiiv.
Rohkem kui pool meie vastajatest ütlevad, et nende jalgratas on vanem kui viis aastat. Mõned neist kirjutasid, et ostsid oma jalgratta eelmisel sajandil, mõnel ratas säilinud lausa nõukogude aegadest. See on näide sellest, et hoolikal ja korralikul kasutamisel jalgratas teenib aastakümneid ja ei vaja suuri investeeringuid. Kui jalgratast osta ei raatsi võid osaleda CV.ee ja Velomarket kampaanias, kus on võimalik võita retrostiilis linnaratas Romet.
