Tööandja brändingu agentuuri Instar EBC ja CV-Online Estonia koostöö-uuringule põhinevalt 73% vastajatest töötasid uue tööotsingu hetkel. Sellele järgnevalt jõudis kandideerimisprotsessini nendest vaid 15% inimestest. Faktoreid, miks inimesed ei astu otsustavat sammu on kindlasti rohkem, kui üks. Üheks takistuseks võib pidada kasvavat vanusenumbrit, mis võib tekitada hirmu, nähes paljude ettevõtete orienteeritust noorte spetsialistide värbamisele.
Tööle asumiseks on nõutud töökogemus, ent pikk töökogemus annab tööandjale märguande ka kandideerija kõrgemast vanusenumbrist, mistõttu langeb valik tihtipeale ikkagi nooremapoolsetele, kel kogemust puudu. Teisalt ei ole tööpakkumiste kuulutuste sisu see, mis potentsiaalsele kandideerijale piiri seavad, vaid tihtipeale piiravad meid enese mõtted. Sellest tulenevalt ei ole antud hirm vanusenumbri ees ainult kandideerijal, vaid ka tööandjal.
Vaid 15% tervelt 73%-st tööd otsinud inimestest astusid sammu ning reaalselt kandideerisid pärast tööotsingu protsessi.
Öeldakse, et vanus ei ole puue. Vahel võib 20-aastane noor kogeda väsimust, elutüdimust, mille kõrval vanem inimene kogeb elurõõmu, ambitsiooni ja motivatsiooni, mis võikski ka tööandjale kõige olulisem olla – et töö saaks tehtud õige inimese poolt.
Tööotsijale: 5 sammu, et vabaneda mõttelistest piiridest tööturule sisenemisel
Ettevõtluskõrgkooli Mainor lektor, raamatu “Vabaduse hirmutav võimalus” autor, ettevõtja ja 4 aastat inspiratsiooniblogi pidanud Elari Tamm jagas mõtteid CV-Online’i #töövahetusraadio saates:
1. Tee alustav samm – motivatsioon kasvab tegutsedes. Keegi ei alusta midagi täiuslikult, seega kõige olulisem on julgus astuda mugavustsoonist samm väljapoole.
2. Mõista, et me kõik oleme inimesed. Ebaõnnestumine on inimlik ning tõenäoliselt ei suuda me ükski eksimustest ennast kunagi lõplikult ‘päästa’, mida ei olegi vaja teha, vaid tuleb omaks võtta.
3. Alusta sellega, mis on Sinule tähtis. Sea prioriteete, tööta nende eesmärkide nimel, mis on sulle tõeliselt olulised ning panusta energiat just sinna. Tee seda, mille jaoks Sa põled – tegevusala, milleks sa loodud oled.
4. Vaata oma tegevuste tahatuppa. Analüüsi enda praeguseid tegemisi, harjumusi. Vajadusel korrigeeri seda mustrit, mida iseendale räägid.
5. Lõpeta enda võrdlemine teistega. Näe pikka perspektiivi ning proovi ennast paigutada õpipoisi kingadesse ka vanemas eas. Kõigil on võimalik ennast arendada. Seejuures on oluline pidada meeles, et iga amatööri selja taga on palju libastumisi, eksimusi, millele järgnevad tõusuteed.
Tööandjale: millised on 5 sammu, et vabaneda vanuselistest piiridest värbamistegevuses?
Küsisime Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi esinaiselt Iris Pettailt, mida tema peab tööandja viie sammuliseks teekonnaks:
1. Teadvustage endale, et aeg on küps ka vanemate inimeste (50+, 60+, 70+) värbamiseks. Vanemaealiste värbamist ei maksa karta – varem või hiljem tulevad nad tööturule. Seda seetõttu, et 2040. aastaks on Eestis, aga ka mujal Euroopas peaaegu pool kogu rahvastikust ja ka pool tööealistest üle 50-aastased. Seega, mida varem alustate, seda parem.
2. Tõmmakem kriips eelarvamustele ja stereotüüpidele. Kui Teie ettevõttes suhtutakse eri vanuses inimestesse erinevalt, võib see lõppkokkuvõttes saada Teie ettevõttele saatuslikuks.
3. Õppige väärtustama vanemaealist tööjõudu. Teadke, kuidas vanemaealisi oma ettevõtte jaoks kõige paremal viisil rakendada. Küps iga ei tähenda vanadusnõtrust, see on pigem vanus, mille puhul on kogutud piisavalt elutarkust ja –kogemust, kuid ollakse veel täies elujõus ja enamasti ka oma teadmiste ja oskuste tipus.
4. Mõelge läbi, kas teie ettevõte on piisavalt atraktiivne, sõbralik ja usaldusväärne vanemaealistele. Mida peaksite rohkem rõhutama ja esile tooma, et tuua enda ettevõttesse potentsiaalikaid vanemaealisi?
5. Nähke vanemaealistes uut võimalust oma ettevõtte jaoks. Olge loomingulised ja ärge unsutage pakkuda vanemaealistele ka enesetäiendamise, arengu- ja karjäärivõimalusi.