Pühapäeva öösel kell 3 keerati taas kella tunni võrra tagasi talveajale. CV.ee uuringulabor viis läbi küsitluse, et selgitada välja tänavu aasta talveajale ülemineku mõjud inimeste elurütmile. Uuringust ei puudunud ka lõbusad seigad seonduvalt kella keeramisega. Uuringule vastas 1427 Eesti inimest.
Kui suveajale üleminekul oli tööle hilinejaid 7% inimestest, siis talveajale üleminek tõi 23% inimestel hoopistükis kaasa liiga varajase ärkamise, mis lõi tunnetuslikult paigast ka inimeste elurütmi. Seega ohtu tööle hilinemiseks ei tekkinud. Ent vastupidiselt 16.75% vastanutest tundsid, et just talveajale ülemineku tõttu oli raskem ärgata, kui tavaliselt. Ligi pooled vastanutest (49.07%) tundsid, et ei esinenud mingit probleemi õigeaegselt ärgata ja jõuda õigel ajal tööle. 1.03% inimestest keerasid kella täpselt kell 3 öösel.
CV.ee poolt läbi viidud uuringus selgus, et 64% inimestest ei poolda talveajale üleminekut. Ent sellegipoolest on inimestel jagada ka lustlikke lugusid seonduvalt kella keeramisega.
Kes jagas rõõmu, et varakult ilmunud töökaaslaste kulul saab nalja teha. Kes jagas kogemust, kus bussijuht helistas tuttavale sel pühapäevasel hommikul küsides õiget kella – saades teada, et kellaaeg on tund aega varasem, mõistis bussijuht, miks ühtegi reisilist ei ole. „Õnneks oli tegemist alles algpeatustega.“
Üks vastanutest jagas kogemust, mil töötas tehnikakaupluses: „Igal kevadel ja sügisel tuli meile kauplusesse eakas proua, kellel olid kaasas kõik kodus olevad laua- ja käekellad. Meie ülesanne oli kõik kellad õigeks keerata.“
Ka Eestis tegutseva kaupluse töötajad tõttasid hommikusse vahetusse kell 7 hommikul, ent selgus, et jõuti tund aega varem. Kaupluse uks oli aga lukus, kuna võtmega peamüüja oli ainukesena kella keeranud. Seega kogu seltskond läks ööpäevaringselt avatud söögikioskisse, et oodata tööpäeva algust kohvitassi ääres.
Uuringus toodi mitmeti ka välja, et koduloomad, eelkõige koerad on talveajale ülemineku ajal äratuskella asendajad – kella keeramine ei ole loomade jaoks vabandus, miks minna tund aega hiljem hommikusele jalutuskäigule või hommikusöögile.
Ema rollis olev lapsevanem jagas enda kogemust, et kuni lapse kooli minekuni ei ole kodus kella teadlikult keeratud, „selleks, et lapse elurütmi mitte häirida.“
CV.ee uuringulaboriga jagati ka arvamust seonduvalt kella keeramisega: „Lõbus on see, et saab tunda end inimesena. Elu peab käima mitte kella, vaid valguse järgi. See tähendab seda, et suvel on lihtne ärgata varakult, ent talvel ei saa end padja küljest lahti.“
23 vastanut said aga uuringu tõttu meeldetuletuse, et kella tuleb tund aega varasemaks keerata ja lubasid seda otsejoones teha. Tänu tehnoloogiale ehk kellaaega automaatselt õigeks seadvatele nutiseadmetele olid 25% vastanutest säästetud sissemagamise ja liialt varakult tööle jõudmise murest.
