Kõige suurem raha liigub kinnisvaras, näitas Palgad.ee analüüs. Nipila otsestuudios teemaks kinnisvaraäri ja raha. Külas Leanika Järve EPICENTER KINNISVARA kinnisvaraäri treener ja Juta Kattai, kes on tema õpilane #nipila #cvonline
Eesti suurima palgauuringukeskkonna Palgad.ee üle-eestilisest analüüsist selgub, et Harjumaal võidutseb palganumbrite keskmiste topis kinnisvarasektor, kus on kõrgepalgaliste keskmine netotöötasu 2216 eurot. Loe lähemalt kokkuvõtte kohta siit.
Kõige kõrgemini tasustatud valdkonnad (kõrgepalgaliste keskmine netotöötasu kuus)
- Kinnisvara ost, müük, rentimine ja haldus 2217 eurot
- Reklaam ja turu-uuringud 2043 eurot
- Arhitekti- ja inseneritegevused 1901 eurot
- Masinatööstus 1879 eurot
- Pangandus/finants 1862 eurot
- Toiduainete, jookide, tubaka tootmine 1830 eurot
- Meditsiiniteenuste osutamine 1820 eurot
- Transport/logistika 1812 eurot
- Kindlustus 1799 eurot
- Administratiivsed tegevused 1795 eurot
Miks siis ikkagi selles valdkonnas nii palju teenitakse ja kuidas sellise palgani jõuda?
Tegemist on pika protsessiga ning kindlasti ei jõua sellise palgani igaüks. Kinnisvara- ja maaklerite turg liigub kliendi vajaduste poole. See tähendab, et eesmärk pole mitte ainult raha teenida, vaid samaaegselt ka hoida häid ja soojasid suhteid oma kliendiga. Klienti huvitab tänapäeval reaalselt see, kui palju on maakler ka tegelikult tema vajadustest huvitatud. Maakleril tuleb kliendilt küsida:”Miks sa müüd?” Maaklerid ei tohi ära unustada, et nad aitavad inimestel müüa, mitte ei määri midagi pähe. Tänu sellisele suhtumisele on võimalik kasvatada usaldust ning vääritud palk hiljem tasa teenida.
Sellest tulenevalt võib välja tuua võimaliku tulevikutrendi, milleks on personaalmaakler. Seetõttu ongi eriti tähtis luua häid suhteid ja lähtuda inimese vajadusest. Pidev kontakt ning lisaväärtuse pakkumine on eriti oluline osa sellest, et hoida häid kliendisuhteid. Tähelepanu ning tagasiside maakleri poolt samuti alati tähtis osa sellest protsessist. Iga maakler võiks võtta enda eesmärgiks, et tema klient ka aasta pärast maakleri nime mäletaks.
Mitu korda puutub inimene üldse kokku oma elus maakleriga?
See sõltub väga palju inimesest endast, kuid üldiselt kujuneb maakleriga kohtumise protsess järgmiselt. Kui võtta näitena tänapäeva noori, siis esimeseks kokkupuuteks maakleriga on üürikorteri soetamine, sest noored on liikuvad ning ostmiseks pole veel valmis. Perekonna loomisega kaasneb aga vajadus jääda paikseks, mis on üldiselt aeg isikliku kodu ostmiseks. Sinna võib lisanduda ka uue korteri soetamine, kui vana peaks kitsaks jääma. Või lisandub kokkupuude hoopiski pere lagunemise puhul, millal on samuti vaja uus elukoht leida.
Tihti on ka olukord, kus sissetuleku suurenemisega hakatakse otsima nö second hand korterite asemel uuselamurajoonidesse elupaika. Järgmine samm võib olla näiteks linnast maale kolimine või ”tühja pesakasti” maha müümine. ”Tühjaks pesakastiks” nimetatakse kodu, kust lapsed lõpuks lahkuvad ning pesasse jäänud vanematel pole enam nii palju ruumi tarvis. Seega on maakleriga kokkupuute punkte kokku umbes 5-6, millega iga keskmine inimene umbes arvestada võib.
Kas Sina tead, milline on Sinu valdkonna õiglane palk? Uuri järgi siit!
