Nii nagu maailmas ei ole kahte ühesugust asja või nähtust on ka inimeste arvamused ja uskumused erinevad. Erisusi on ka inimestel füüsiliste ning vaimsete näitajate puhul, mis mõjutavad otseselt nende töö tegemise tempot. Seetõttu ei saa eeldada, et kõik töötajad samas tempos, keskkonnas ning seltskonnas ühtemoodi töötavad ja tulemusi toovad. Tihti arvatakse ekslikult, et vilja kannavad vaid töötajad, kes silmaga märgatavalt rohkem rapsivad ning tegelevad mitme projektiga korraga. Tegelikult see nii siiski pole ning viljakas töötaja saab olla ka üleliigselt rapsimata.
Ületunnid ei näita alati viljakust
See võib tunduda imelikuna, kuid kõige enam töötunde teinud töötaja ei pruugi tuua ettevõttele suurimat kasumit ehk kvantiteet ei võrdu kvaliteet. Lihtne näide turundusest, kus turundsspetsialist A ja B alustavad ürituse korraldamist samade vahendite ja tingimustega. Turundusspetsialist A lisab algsele ürituse plaanile üha rohkem aeganõudvaid pisidetaile, mis tema jaoks tunduvad olulised. Turundusspetsialist B aga otsustab aeganõudvatele pisidetailidele mitte mõelda ning keskendub müügile ning kommunikatsioonile ületunde tegemata. Kokkuvõtteks on spetsialisti A üritus peensusteni läbi mõeldud ning kõik näeb välja edev ja kallis, kuid tema üritusele ilmub vaid loetud arv inimesi. Spetsialisti B üritusele aga tuleb täismaja ning lõigatakse suurt kasumit. Seega kui teed, siis tee korralikult. Hoia oma fookust, et sinu tehtud töötunnid ka reaalselt vilja kannaksid.
Õpi oma aega planeerima ning puhka vajadusel
Töökoormus aina kasvab ning lõunapausile minek tundub pea võimatu. Kas tuleb tuttav ette? Suure tõenäosusega pigistaksid sa selle lõunapausi oma graafikusse ilma vähimagi pingutuseta. Siiski otsustad sa minna seda teed, et jätad lõunapausi vahele, mille tulemusena tunned juba tunnikese pärast kohutavat väsimust. Väsimus aga omakorda vähendab loovust. Väsinud inimene ei suuda uutmoodi mõelda, vaid keskendub hakkamasaamisele. Sinu keha läheb ellujäämise funktsioonile. See ei ole kasulik sinu tervisele ega ka üldisele tööülesannete täitmisele. Aju vajab puhkust ja pikemaid pause tööst eemal. Nende hulka kuuluvad näiteks ka kohvi-, lobisemise- ja suitsupausid. Aju vajab puhkust umbkaudu iga kolme tunni tagant. Pausi tasub pidada heas seltskonnas, koos töökaaslastega või hoopis sõpradega. Pausi ajal ei tohiks keskenduda tööalastele teemadele. Kui tunned siiski, et pead tööpäeva läbima ilma pausideta, siis ole julgem varem töölt lahkuma, et anda oma kehale väljateenitud puhkust.
Töö tegemise rutiine ei ole mõistlik pidevalt muuta.
Väljend, et inimene on harjumuste ori, ei ole mingi tavaline sõnakõlks. Eriti just Põhjamaade inimeste puhul tekitavad harjumused ja rutiinid inimestes turvatunde ja soodsa töökeskkonna. Erinevad rutiinid tekivad inimestel umbes 4 nädalaga. Tööga seotud rutiinid aitavad sul taastuda ning aega planeerida, mille tulemusena suudad produktiivsemalt töötada. Kui neid rutiine aga pidevalt rikkuda ei suuda sa tööle keskenduda vaid pead kohanema uue keskkonnaga, mis pole sinu jaoks soodne ning tundub ebaturvaline. Uute rutiinidega kohanemine paneb sind tihti rapsima, mille tulemusena töö kvaliteet kannatab. See on ka põhjuseks, miks tööandjad peavad juba värbamisprotsesside alguses piisavalt selgelt välja tooma selle, kui töö nõuab kiiret kohanemisvõimet ning rutiinide muutmist. Samas tuleb meeles pidada, et kiiresti muutuvas maailmas on kiire kohanemisvõime üks tuleviku oskustest, mida peab omama iga töötaja.
Rõõmusta oma viljakat kolleegi, kes saab oma tööga edukalt hakkama ka ilma rapsimata, tunnustades kolleegi või märgatud eeskuju oma valdkonnas! #KULDSÜDA tunnustusi saad jagada SIIT.
