Head lugejad, Nipila veergudel hakkab aegajalt figureerima ajakiri Jälg oluliste teemadega, mis puudutavad keskkonnasäästlike toodete ning teenuste uutest suundadest – roheinnovatsioonist – ning oma kodu keskkonnasõbralikumaks muutmisest.
Tekst: Triinu Lukas
Želatiini-baasil ökonaha tootja Gelatex, moetööstust revolutsioneerida püüdev tekstiiliülejääkide jagamise platvorm Reverse Resources, taaskasutatav pesuvahend ReLaDe, söödavate putukate masstootja ja kõrge toitainesisaldusega biomassi tootev BugBox, loomapopulatsioonide ruumilise modelleerimise ja kaardistamisega tegelev ReWild ja serverite riistvara jääksoojust väärindav Tark Energia. Mis neid ühendab? Vastus: kõik nimetatud on Eestit esindanud maailma suurimal roheliste äriideede võistlusel – ClimateLaunchpad’il – ning saanud sealt suure hoo. Üks osalejaist kirjeldab Launchpad’i reklaamvideos kui “ilusat kogukonda, mis tõstab su lendu”. Launchpad’i programm ongi loodud selleks, et aidata tuhandeil headel ideedel, mis aitavad parandada elusid ja vähendada saastamist, jõuda idee-faasist teostuseni ning seda just osalejate võimestamise kaudu.
Mida tehakse ClimateLaunchpad’i Eesti programmis?
ClimateLauncpad on Euroopa Komisjoni rahastusega kliimateemadega tegeleva katuseorganisatsiooni Climate-KIC korraldatav programm. Eestis viib programmi 2017. aastast alates läbi MTÜ Cleantech ForEst, mis tegeleb Eesti rohetehnoloogia iduettevõtete arendamise, rahastamise ja valdkonna populariseerimisega. Alates 2015. aastast, mil Eesti Launchpad’ist esmakordselt osa võttis, on Keskkonnaministeerium olnud riikliku võistluse suursponsor. Kusjuures ClimateLaunchpad on vaid üks osa Eestis võimaldatavatest roheliste ideede arendamiseks loodud üritustest ja programmidest, mida peamiselt korraldavad Tehnopol ja Cleantech ForEst. Kui Launchpad on loodud heade ideede arendamiseks, siis juba idee-faasist edasi jõudnud ettevõtted suunatakse Climate-KIC’i kiirendi programmidesse. Sellel joonisel näed Eesti roheideedele spetsialiseerunud programme:
Eestis algab programm kevadel ideepäevaga, mille raames saavad ka need, kellel veel kandideerimiseks vajalikku ideed ei ole, selleks kas ideid koguda või end juba mõne olemasoleva ettevõtmisega siduda. Kandideerimise käigus programmi välja valitud ideede eestvedajad leiavad ennast peagi kahepäevaselt ärijuhtimise intensiivskursuselt (mis sel aastal toimus Pedasel) ning selle kuuelt järelsessioonilt, mis keskenduvad äriideede realiseerimise jaoks olulistele teemadele. Õpitud teadmisi eksponeerivad programmi läbinud tiimid 5-minutiliste liftikõnedega Eesti-sisesel finaalüritusel. Sel aastal toimus Eesti finaal 15. augustil Tallinnas, Erinevate Tubade Klubis. Rahvusvahelisse lõppfinaali, tunnustatud žürii ette oma äriideed tutvustama pääsevad sel aastal juba ligi 130+ ideed, (3 igast osalevast riigist) kellest parimad 10 võistlejat saavad otsepääsme Climate-KIC’i kiirendisse – tunnustatud äriehitamise programmi, kus potentsiaaliga äriideed kasvavad võimekateks ettevõteteks. Neist kümnest 3 parimat saavad kiirendiprogrammi pääsmele lisaks oma idufirma arendamiseks rahalised auhinnad – vastavalt kohale pjedestaalil jagatakse välja 10 000, 5000 ja 2500 eurot. Võimalik on võita ka temaatilisi rahalisi eriauhindu. Ja muidugi hindamatul hulgal teadmisi ja tutvusi investorite, ärihaide ning roheentusiastidega. 2018. aasta võistluse finaal toimub 1.-2. novembrini Edinburgis.
Reaalne muutus tuleb tuhandest väiksest ideest
Et avada võistluse ideelist tausta ja eksisteerimise aluseid, intervjueerisin mitmel korral Eesti-siseses ClimateLaunchpad’i programmis mentoriks olnud Ron Bloemersit. Lühikesest mõttevahetusest leiab mitu head nõuannet neile, kes soovivad osaleda tulevastel Launchpad’idel või muul moel oma tegevusega midagi meie ühise keskkonna heaks ära teha.
Kuidas juhtus, et said ClimateLaunchpad’i koolitajaks?
Ma olin koolitajana juba eelnevalt tegev Climate-KIC’i ettevõtluse programmis Hollandis ja me tegime Hollandi Climate-KIC’i kiirendit. Mul on ehedalt meeles, kuidas Frans [Nauta], ClimateLaunchpad’i asutaja astus sisse oma briljantse ideega korraldada roheideede võistlus ja paljud inimesed sellestsamast Hollandi tiimist hüppasid pardale ja hakkasid panustama 2014. aastal alustanud võistluse loomisse ja tulevasse programmi. Selle mõne aastaga on ClimateLaunchpad kõvasti kasvanud!
Lisaks mentoritööle vead ka ise mitmeid idufirmasid ja olen kuulnud, et tegutsed otsapidi ka ühes kosmeetikaettevõttes. Oleks huvitav teada, millele ise ettevõtjana keskendud, olles nii mitmeid idufirmasid näinud ja juhendanud?
Ma olen tegev rohetehnoloogia idufirmade Solease, Africa Greentech, Reverse Resources ja Enermap konsultatiivnõukogudes ning erinõunik ettevõttele nimega WakaWaka [sotsiaalne ettevõte, mis toodab maailma efektiivsemaid päikesepatarei jõul töötavaid LED-lampe ja –laadijaid]. Olen investeerinud ka umbes viite rohetehnoloogia idufirmasse. Tõsilugu on ka see, et olen koos oma tüdruksõber Adrianaga seotud ühe kosmeetika iduettevõttega. Keskkonnatehnoloogia ettevõte, millesse olen olnud pühendunud alates selle loomisest, on TukTuk Factory . Me müüme 3-rattalisi elektrilisi rikšasid enam kui 30 riigis üle maailma ja TukTuk Factory sisenes eelmisel aastal Hollandi aktsiaturule. Nüüdseks, pärast töötamist erinevate idufirmade juures, on mu fookuses teemadena rohkem keskkonnatehnoloogiate ökosüsteemi ja keskkonna parendamisega seotud idufirmade kiirendiprogrammide arendamine. Olen olnud näiteks ClimateLaunchpad’i programmi arendamise juures ja mu firma Start-U-up on muuhulgas arendanud ja ellu viinud Climate-KIC’i kiirendi 3. jao programmi ning hiljuti ka Maailmapanga/infoDev’i keskkonnatehnoloogiate kiirendiprogrammi.
Me rääkisime täna [ClimateLaunchpad’i Eesti-sisese võistluse laagris] kliimamõjust ja seda parandada üritavatest suurtest energeetikasektori ettevõtetest nagu tuule- ja päikeseenergeetika hiiud, kes tõesti kliimat mõjutavad. Oled näinud paljusid idufirmasid, võib-olla nimetaksid oma idufirmade TOP 3 just rõhuga ettevõtetele, millel näed olevat suurima mõju globaalsele kliimale.
Üks firma, mida isiklikult armastan, oli võistluse esimesel aastal [2014] ClimateLaunchpad’is osalenud Desolenator, kes tuli Valencias toimunud toonases Euroopa finaalis teiseks. Nende saamislugu on fantastiline: asutaja William Janssen suutis tõsta päikesepatarei sisetemperatuuri 90 kraadini ning oli seeläbi võimeline muutma soolase vee magedaks ning teha saastunud veest samuti magevett. Mõlemal juhul saab vett juua. Ta on nüüdseks jõudnud nii kaugele, et saab ühest päikesepatareist tervelt 15 liitrit vett päevas. Desolenator on praegu UK Climate-KIC’i kiirendis ning nad toimetavad väga aktiivselt Indias. Just kuulsin uusimaid uudiseid, et nüüd on saavutatud ka taskukohane hind, millega plaanitakse [juba 2018. aasta lõpus] esimesi tooteid müüma hakata. Desolenator on võitnud mitmeid auhindu ja valitud The Guardian’i poolt 2014. aasta maailma parimaks idufirmaks ja minu mäletamist mööda mitte ainult puhaste tehnoloogiate, vaid üldises kategoorias. Nad lahendavad tohutut vee-probleemi ning minu hinnangul saab veest lähitulevikus uus nafta. Veel?! Nüüd pean tegema raske valiku! Mulle meeldib eelmise aasta ClimateLaunchpad’i võitja ALKAGEL Keeniast. Nad pakuvad bio-alkanoolist geeli, mida saab kasutada kütusena söögi valmistamisel. Geel on tehtud rohkelt saadaolevaist biojäätmetest ja idee on väga lihtsalt skaleeritav ning on ülimalt vajalik Aafrikas, kus kasutatakse toiduvalmistamisel tule tegemiseks puid. ALKAGEL on aktiivne Tansaanias, Keenias ja Ugandas. Nad aitavad lahendada hiiglaslikku probleemi, [vähendada vajadust biomassist toodetud kütuste järele ja arendada puhtaid toiduvalmistamise harjumusi] on skaleeritavad ning nende järele on suur vajadus. Ja mainiksin ära ka Reverse Resources’i, [Eesti idufirma, mis jõudis 2015. aasta Launchpad’i rahvusvahelisse finaali] sest mulle tõeliselt meeldib, et Anni [Ann Runnel, asutaja] pakkumine on väga paljulubav ja julge. Minu meelest on nad esimesed, kes toovad moetööstuse rahvusvahelisse väärtusahelasse niivõrd suuremahulise murrangulise innovatsiooni. Nad juhatavad sellesse väärtusahelasse ringmajanduse kontseptsiooni. Ann on teinud projekte H&M-iga ja pärast seda on see hiiglaslik ettevõte ka oma avaldustes maininud, et soovib liikuda ringmajanduse suunas. Nii et see ettepanek ei meeldi mulle mitte ainult ärilisest vaatenurgast lähtuvalt, (platvormil on meeletu majanduslik potentsiaal) vaid nad toovad ka täiesti uue mõtteviisi tööstusesse, mis seniajani ei ole teinud just paljut kliimamuutustega tegelemiseks.
Mainisid Keenia päritolu ALKAGEL’i. Eile rääkisid, kuidas kolme viimase aasta investeeringud on liikunud arenenud riikidest arengumaadesse. Nii et kui soovitakse tõeliselt suurt turgu haarata, siis on mõistlik tegutseda kolmandates riikides?
Üldistatult – jah. Bloomberg’i andmetel (Bloomberg New Energy Finance (BNEF)) on üleilmsete keskkonnasäästlike tehnoloogiate kese viimasel kolmel aastal liikunud arenenud riikidest arenevaisse. (Mulle, muide, tegelikult ei meeldi “arenenud riikide” ja “arengumaade” terminoloogia.) 2017. aastal liikus peaaegu kaks kolmandikku ehk umbes 280 miljardit dollarit globaalsetest neisse tehnoloogiaisse tehtud investeeringutest arengumaadesse ja veidi rohkem kui üks kolmandik arenenud riikidesse. Siinkohal tuleb meeles pidada, et ligi 75% kõigist investeeringutest keskkonnasäästlikesse tehnoloogiaisse on investeeringud tsentraliseeritud tehnoloogiaisse nagu suured päikese- ja tuulepargid. Seega umbes 25% investeeringuist suunatakse detsentraliseeritud keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse nagu näiteks on päikesepatareid katustel. Arvatakse, et tulevikus kasvab detsentraliseeritud investeeringute protsent ja seda nii arenenud riikides kui arengumaades. Mina isiklikult usun, et just detsentraliseeritud tehnoloogiate (nagu näiteks mikrovõrkude või rohelise energia ja põllumajandusega seotud toodete ja teenuste) areng pakub keskkonnasäästlike tehnoloogiatega tegelevatele idufirmadele lähiaastatel loendamatult võimalusi nii arenenud riikides kui arengumaades.
Aga detsentraliseeritud tehnoloogiate arengut ei ole lihtne mõõta…
Seda ei ole lihtne mõõta, sest rohetehnoloogiate arengu analüüsimisel mõõdetakse enamasti investeeringuid tsentraliseeritud tehnoloogiatesse, detsentraliseeritute areng jääb praegu veel statistikast kõrvale.
Mulle väga meeldib see idee, et väikesed roheideed võivad olla väga suure mõjuga.
Jah. See on idee, mida ClimateLaunchpad’i asutaja Frans Nauta ütleb filmis, mida teile eile näitasin – tõeline muutus tuleb tuhandest väiksest ideest. Võib olla, et energiasektoris vajad mingitel juhudel mastaapi, aga tõeliseks muutuseks on vaja ka väikseid parandusi paljudes erinevates majandustegevusharudes ja paljudes erinevates riikides ja paljudes erinevates äripakkumistes.
Kas oskad esile tõsta idufirmade tooteid, mida Eesti kodudes täna juba päriselt kasutada saab?
Rääkides kodumajapidamistest, on minu jaoks kliimamuutusega võitlemise jaoks kõige olulisem energiatõhusus, sest kodumajapidamiste energiatarbimine paiskab õhku väga palju süsihappegaasi. Ja selles osas saab teha palju oma käitumisega. Valgustuse ja kütte õigeaegne mahakeeramine – see on kõige lihtsam. Nüüd pakuvad idufirmad paljusid võimalusi, kuidas aidata inimestel oma igapäevaelus üha paremini keskkonda hoida. Nii et ühest küljest on see käitumuslik muutus, kuid üha rohkem aitab seda teha ka tehnoloogia.
Ütlesid, et on oluline lahendada globaalset probleemi.
ClimateLaunchpad’i jaoks, jah.
Arengumaades on väga palju probleeme, mis vajavad lahendamist. Aga kui keegi ütleb: “Ah, tead, ma siin [Euroopa riigis] ei saa oma toodet Aafrikasse või Indiasse pakkuda, sest ma ei tunne sealset olukorda ega inimesi ning kõik võib ebaõnnestuda.” Mis sa siis vastad?
Mul on selle jaoks väga lühike vastus.
Lihtsalt mine ja õpi sealset olustikku tundma?
Head idufirmad lahendavad selle, mitte-nii-head mitte. Esmalt puudutab see rahvusvahelise tiimi vajadust. Sul võivad ju tiimis olla kohalikud inimesed. Ja see mõtlemine tegelikult eristab tõeliselt rahvusvahelise ja globaalse vaatega idufirmasid – sest seda on minu meelest tarvis – nendest, kes kardavad väljuda oma koduturult (loe: mugavustsoonist). Sest tavaliselt ongi küsimus selles. Muidugi ei ole midagi halvasti, kui kodumaal on kodumaiseid idufirmasid, kes tegelevad just selle paiga probleemidega – see on hea. Aga ClimateLaunchpad’i vaatenurgast soovime näha globaalset mõtlemist ka idufirmade puhul. Sama kehtib Climate-KIC’i kiirendis. Mitte ainult seetõttu, et investeeringud lähevad järjest enam arengumaadesse – lisaks sünnib arengumaades ka oluliselt rohkem inimesi. Peame selle üle vaatama, aga olen kuulnud, et Nigeerias sünnib ühes kuus rohkem inimesi kui terves Euroopas kokku [2015. aastal sündis Nigeerias 7,1 miljonit beebit (UNICEF) vs 5,1 miljonit Euroopas (Eurostat)]. Paljud Aafrika riikid on väga noore elanikkonnaga. Egiptuses on märkimisväärne osa rahvast alla 30-aastased [CIA’l on andmed maailma rahvastiku mediaanvanuse kohta – Egiptuses on see 23,9, Euroopa Liidus 42,9]. Türgis sama lugu. See on uus generatsioon, kes näeb maailma uut moodi. Euroopa vananeb, me jääme halliks. Sellest lähtuvalt, ka puhtalt ärilises mõttes, juhtub kõik järjest rohkem kolmandates riikides. Seda nihet näeb ka rahvusvahelistes organisatsioonides, sest kui vaatad tüüpilist tegevjuhti ettevõtetes, mis on kunagi saanud alguse Euroopas, siis nad ei ole tüüpiliselt enam valged ega ka mitte eurooplased. Suurte rahvusvaheliste ettevõtete tegevjuhid tulevad riikidest nagu India, Nigeeria või Hiina ja sama käib idufirmade kohta.
