Arvo Ehrstein on töötanud Nordica salongipersonalis poolteist aastat. Algselt kandideeris ta küll Norwegiani lennufirmasse tööle, ent Eesti oma Nordica kindel eelis on see, et ei pea kodumaalt eemale minema. Loe CV.ee intervjuust stjuuard Arvo Ehrsteiniga lähemalt, kuidas lennundusvaldkonda uuele tööle siseneda ja mida kindlasti silmas pidada.
Arvo alustab vestlust naljatades: „Kui Nordicasse kandideerisin, seisis ankeedis, et salongipersonali maksimaalne pikkus võib olla 180 cm. Mina olen 183 cm ja kartsin, et nüüd läheb jamaks ja seda töökohta ma ei saa. Tol ajal ei saanud ma pikkuse piirangu põhjustest aru. Hiljem selgus, et see on seatud salongi 190 cm kõrguse tõttu, et töötajail oleks seal mugav liikuda. Minu pikkusele tuleb veel lisada 1,5 cm kingatald, mis tähendab, et löön teinekord vastu „exit“ silti pea ära, kuid ei ole hullu. Muus osas on väga mõnus töötada!“
Kuidas salongitöötajaks saada?
„Kandideerimiseks tuli saata CV ja motivatsioonikiri. Järgmisel päeval sain juba kell 11 vastuse kutsega infopäevale, kus räägitakse lähemalt töö olemusest ja ka palgast. Elasin tol ajal veel Pärnus ega saanud kahjuks infopäevale minna. Kartsin, et sellega minu võimalus ka piirneb. Olin väga positiivselt üllatunud, kui mulle saadeti koolitusmaterjalid e-kirja teel ning anti ka mõtlemisaega, kas olen tööst siiski huvitatud, kuna paratamatult eeldab see palju kodust eemal olemist. Mul ei olnud aga kahtlustki – teadsin, et tahan seda tööd. Seejärel toimus vestlus ja siis juba väljaõpe, mis sisaldas tuleohutuse koolitust, veekoolitust ehk kuidas avariiolukorras vees hakkama saada, avariivarustusega tutvumist, meditsiinikoolitust, inimeste aitamise väljaõpet ja loomulikult teeninduskoolitust, lennuki tüübi tutvustusi jms.
Koolitus kestis kuu aega. Sellele järgnes praktika, mis minu puhul kestis nädala. Sain kõik kiiresti selgeks, aga tean, et see võib kesta ka paar nädalat kuni kuu, sõltuvalt inimesest. Lennukiõppel on õppijal personaalne juhendaja, kes jälgib ja annab lõpuks hinnangu, kas võid tööle asuda või mitte. Pärast seda hakkadki juba koos purseriga (ehk vanemstjuuard või -stjuuardess) lendama. Mäletan hästi oma esimest tööpäeva. See algas hommikul kell 5.25. Elasin toona Kopli lõpus ja trammiga tööle ei saanud. Läksin taksoga. Purseriks oli tore meesterahvas. Alguses oli natukene raske. Tundsin, et ei taha teisi segada kui oli vaja midagi küsida. Kuid peatselt sain aru, et tegelikult on vastupidi. Tuleb julgelt küsida ja uurida, initsiatiivi näidata.“
Kuidas näeb välja tavaline tööpäev?
„See võib alata ükskõik, mis kellaajal. Lähen lennujaama garderoobi, vahetan tavariided vormi vastu ja siis lähen cabin crew koosolekule, kus jagatakse lennueelset infot: millist ilma on oodata, kui palju on reisijaid, kas on lisategevusi nõuvaid reisijaid, näiteks imikuid või erivajadustega inimesi. Vaatame üle turvaküsimused, et mälu värskena hoida ning siis suundume turvakontrolli. Lennukis oleme kohal 50 minutit enne väljalendu, et see ette valmistada. Siis oleme valmis reisijate pardalevõtuks ning vajadusel aitame neid. Kui kõik turvanõuded on täidetud nii reisijate kui meie endi poolt, tõuseme õhku. Lennu vältel tegeleme teeninduse ja koristamisega.
Päevad ei ole aga vennad. Eile pidin kl 8.35 kohal olema, et lennata Tallinnast Varssavisse ja Varssavist Riiga, kõik otsad reisijana. Lõpetasin päeva Riias: olin mõnusalt hotellis, nautisin linna, käisin poes ja söömas. Täna ärkasin juba kell 4.30. Sõitsin Riiast Varssavisse, Varssavist Vilniusesse ja siis sama teed pidi tagasi. Varssavist tulin Tallinna ja siis olid kõik neli otsa töötajana. Selline on üks tavaline päev. Kui oleme lõpetanud, siis jutustame natuke purseriga ning proovime tagasisidestada, kuidas lennud läksid ja mida võiks paremini teha.“
Kui pikad on olnud kõige pikemad lennud?
„Nordica lennukid on propellermootoriga ja reaktiivmootoriga. Minu kõige pikem lend on olnud 3 tundi ja 10 minutit. See oli Islandile, üle Atlandi ookeani ja minu jaoks oli see väga meeldiv lend. Islandile ei satu ma muidu üldse. Kolm tundi ei ole midagi hullu, eriti kui tegevust on piisavalt ja seltsiks on mõnus meeskond. Kohale jõudes olid vastu tulnud inimesed hästi südamlikud ja toredad, mis tegi ka minu tuju veelgi paremaks. Propellerlennukiga on minu kõige pikem reis olnud 2 tundi ja 45 minutit Norrasse. Sellisel lennul on teenindust vähem, aga kui satud endale sobiva purseriga tööle, möödub aeg silmapilguga.“
Kas salongitöötajana on samuti võimalik teha lennunduses karjääri?
„Muidugi on! Nordicas võid saada purseriks kui oled aasta aega töötanud. Lisaks on võimalik areneda erinevatel aladel ka kontoripoolel, sõltuvalt sellest, mida eelnevalt õppinud oled. Hiljuti otsiti näiteks salongipersonali juhi assistenti, kellel on eelnev kogemus kas lennunduses või personalitöös. Leidsime kenasti õige inimese. Iga lennufirma on isemoodi, aga kõik sõltub kokkuvõttes inimesest. Kõik taandub initsiatiivile, töökusele ja natuke ka varasematele kogemustele. Tasub käia koolitustel neis valdkondades, mis sind kõnetavad. Lennunduses suureneb töökoormus tihti suvel, sest siis inimesed puhkavad ja reisivad rohkem. Seetõttu tasub kevadel kindlasti uurida, kas kohalik lennufirma otsib töötajaid. Mina soovitaksin kindlasti lennundusse tööle minna. See võib tunduda raske ja ebatavaline, kuid see on väga mõnus ja seltskond on tore igal pool üle maailma.“
Milliseid naljakaid olukordi on lennates ette tulnud?
„Lendasin paar kuud tagasi Brüsselist Tallinnasse ja meil oli lennul üks lastekoor, kes käis võistlusel ning said esikoha. Mõtlesin siis, et oleks tore kui paluks neil tervele lennukile laulda. Arutasin purseriga, rääkisin kapteniga ja kõik olid sellega päri. Koor oli samuti ideest vaimustuses. Nii olimegi kümne kilomeetri kõrgusel ja laul käis. See oli hästi lahe ja jääb eluks ajaks meelde.
Teine juhtum oli 1. jaanuaril kui lendasin Münchenist tagasi Tallinna. Pardal olid teel koju vend ja õde koos oma isaga. Oli õhtune aeg, kõik magasid. Kõndisin ringi kui poiss ulatas mulle paberi, millele oli joonistatud Nordica lennuk taevalaotuses ja juurde oli kirjutatud „head uut aastat“. Hing läks nii pehmeks ja pisar tuli silma, see oli nii armas ja südamlik. See väike žest jääb samuti kogu eluks meelde. Andsime neile pärast šokolaadi ja kommi. Tihti on just lapsed need, eks teevad tööpäeva eriliselt toredaks.“
Kuidas saab reisija lennu meeldivaks muutmisele kaasa aidata?
„Minu soovitus on võimalusel oma kohver ära anda. Seda kas check-in’is lindi peale või lennuki ette jätta. Nii saate kiiremini lennukist välja, tegelikult ka kiiremini lennule peale ja jääb ära oma kotile koha otsimine, mis võib teinekord ebameeldiv olla. Lennuks vajalikud asjad tasub kas või riidest kotti panna. Teen ise reisides samamoodi. Üldjuhul võtan kaasa kõrvaklapid, midagi hamba alla ja ristsõnad. Lisaks on salongipersonali jaoks alati sümpaatne reisijate mõistev suhtumine. Mõni pahandab, et jäi kohvist ilma, kui ta magas. Ma ei raatsi üldiselt inimesi sellepärast üles äratada. Mõne jaoks on lennukis uinumine niigi raske ja magamine on ainult hea, lennukis eriti. Kui aga soovite kindlasti kohvi, siis tuleb ärkvel püsida.“
