Mis toimub Eesti ettevõtetes? Üks ei taha või ei oska ning teine ei julge

Maris Viires

Kotkas ei anna varblasele aru, miks ta nii kõrgel lendab 

Kui igal välja öeldud sõnal oleks hind, siis kui palju võiks maksta üks välja öeldud sõna? Küsisime CV-Online klientide käest, kas neile selgitati töövestlusel, mis on nende töö mõte ja miks see organisatsioonile oluline on. Saime teada, et 49% inimestest pole seda oma juhi poolt kordagi selgitatud. Põhjenduseks ütlesid vastanud, et tõenäoliselt juht eeldas, et tean ise ja piinlik oli hakata üle küsima, sest see oleks tundunud norimisena.

On üsna tavaline, et inimest tööle võttes, keskendutakse töökohustusest tuleneva tegevuse kirjeldamisele, kuid mitte tegevuse mõtestamisele. „Asusin tööle aastal 2001, siis ei olnud see kombeks“, ütles üks inimene. Või „Juht teab ise, kas ma sobin või mitte. Mõte pole oluline“, ütles teine. Jah, tõepoolest näeme, et täna on inimeste teadlikkus oluliselt kasvanud. Osatakse ise küsida ja osatakse ka ise jagada, kuid siiski mitte piisavalt nagu näitab statistika.

Ehk on Eesti juhtidel sõnakasutuse limiit täis saanud. Kui keskmine välja öeldud sõnade arv päevas ühe inimese kohta on 16 000 sõna, siis äkki hoitakse neid sõnu mõneks muuks otstarbeks. Ilma igasuguse irooniata selline napisõnalisus ja vähene selgitamine on probleem, sest see mõjutab otseselt ka inimeste töömotivatsiooni.

Inimeste töömotivatsiooni mõjutab vähene selgitamine ja napisõnalisus.

Kas sa kujutad ette, et teed midagi, mille mõttest sa päris hästi aru ei saa või mille mõju sa ei oska näha? Kui kaua sa usud, et Sul on jaksu ja tahet antud tööd teha?

Juhi kohustus ja vastutus on teha kõik endast olenev, et oma tiimiliiget hoida ja toetada. Samuti selgitada, mis on tema töö mõte ja sellest tulenev kasu. Nii garanteerib juht omale inimese, kellel silm särab peas pikajaliselt. Ja ta ei pea väikestes suitsukoridoridoris oma kopse välja köhima või muul moel end välise abiga lõdvestama.

Mis meil eestlastel on selle rääkimise vastu? Ühed ei oska ja teised ei julge.

Juht teab, mida juht teeb

Küsitluse järgi pole 57% juhtidest jaganud oma kolleegidele, miks nemad teevad seda tööd, mida teevad või mis on nende visioon, mille nimel nad tegutsevad. Võib ju mõelda, kas see on oluline. Ent kui arvestada, et eeskuju on nakkav, siis pole imestada, et üsna sarane protsent inimesi ei mõtesta ka ise oma tööd.

Ettevõtetes on juhid töötajatele selgeks eeskujuks. Kui juht ei jaga enda visiooni ja missioonitunnet, siis ei saa hingega töötamist oodata ka töötajatelt. Pime juhib pimedat.

Kujuta korra ette, et sul on juht, kes jagab Sinuga oma visiooni ja inspiratsiooni, sütitab sind igal tööpäeval. Olen ettevõtetes näinud ja lugenud selliste juhtide kohta, kuid miks ei võiks selliseid inimesi olla kõikjal. Juhiks kasvamise teekond on kõigil erinev. Ent päeva lõpuks on see iga inimese enda sisemine otsus olla oma inimeste jaoks toetav ja arvestav.  

Tahan, aga ei julge

Kui tihti me eeldame ja kui harva me teame. Oled sa mõelnud, kui suure osa oma päevastest tegevustest on ehitatud üles eeldamise ümber ja kui tihti sul õnneks on ka õigus. Seda seetõttu, et eeldused vastavad kogemusele ja kogemused – õnneks või kahjuks – on tihti korduvad.

Aga on see alati nii, et eeldus vastab tõele ja tõde on ühiselt, mitme inimese vahel ühtmoodi aru saadud? Harva.

Juhid enamasti eeldavad, et töötajad on ettevõtetes rahul oma tööga ja tunnevad sellest rõõmu. Saime kinnituse, et vaid 53% juhtidest on küsinud oma töötajate käest, mis neile nende töö juures meeldib ja kas see töö neile ka meeldib. 47% juhtidest seda kahjuks ei ole teinud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii nagu inimese nii ka ettevõtetes toimiv edu ei ole reeglina juhus. Enamasti on see süsteemne ja mõtestatud enese ja organisatsiooni juhtimise järjepidev protsess, kus kõik osapooled võtavad vastutust ja julgevad küsida ja olla avatud. Juhtidele paneme südamele, et mine ja küsi, kuidas sinu inimesed end tunnevad. Kas neile meeldib oma töö või mis neile nende töös meeldib. Kuula ja püüa arvestada.

Ja kõigile tööl käivatele inimestele paneme südamele, et kui sa ikka tunned, et pole päris rahul või ei saa aru, miks sa teed seda, mida teed – mine ja küsi või leia viis, kuidas seda paremini mõista. Rahulolematus toodab rahulolematust ja pole mõtet ehitada teistsugust illusiooni enda sees.

Tutvu #MINATEAN kampaania inspireerivate lugudega! Leia enda töös mõte või tee esimene samm uue tähenduslikuma töö suunas! Vaata lähemalt: https://kampaania.cv.ee/minatean

Jaga postitust

Loe lisaks