fbpx

Palk tööpakkumistes avalikuks – hirm või võimalus?

Palk tööpakkumistes avalikuks - hirm või võimalus?

CV.ee selgitas oma uuringus 200 Eesti tööandja ja 859 tööealise elaniku vahel välja, kui oluline on inimeste jaoks palga näitamine tööpakkumiste juures. Samuti, mis on need põhjused, miks 3/4 tööandjatest seda teha ei soovi.     

Miks on enamik Eesti ettevõtetest palgatingimuste avalikustamise vastu kandideerimise esimeses etapis?

Paljud tööandjad arvavad, et palga mitte näitamine tõmbab ligi kõrgema motivatsiooniga inimesi. Muidu tuldakse justkui ainult palga pärast. Samas on täpselt vastupidist öelnud need tööandjad, kes on palka avalikustanud. Öeldes, et kandideerima tuli tänu palga avalikustamisele märgatavalt enam sobivaid kandidaate ja ära jäi tühi töö.

Küsitluse järgi pole 50% tööandjatest soovinud palgatingimusi tööpakkumisi juures avalikustada. 22% on seda teinud mõnikord ja 28% on seda teinud alati. Nende vastustest selgus, et häid spetsiliste on raske leida. Ja nii, nagu ikka turul, leitakse sobiv hind sageli läbirääkimiste teel.

IT sektoris on palk tundlik teema, sest annab võimaluse konkurentidel palju võrrelda, samas võib anda vale indikatsiooni väheste kogemustega kandidaatidele. Seda on tõdenud ka CV-Online värbamisprotsesside käigus, et IT valdkonnas käib palk juba kogemustest ees ehk sageli küsitakse endale tippspetsialisti tingimused oskamata tööd ennast tehagi.

Tühja tööd on mõistlik vältida

Siiski mitmed vastanud organisatsioonid tõdesid positiivset tulemit. Sel hetkel, mil nad otsustasid palga töökuulutuses avalikustada, hakkasid nad saama märgatavalt enam sobilikke kandidaate. Kuna palk on justkui salastatud info turul, siis inimeste ootused vestlustele minekul on sageli kõrgemad, kui reaalsed võimalused tööandja poolt. Mõistlik oleks siis sellisel juhul tühja tööd vältida. Ja öelda juba alguses välja inimeste valikut oluliselt määrav tegur.

Avaliku palgaga pakkumised saavad rohkem sobilikke kandidaate.

Uurisime tööandjate käest ka seda, kui paljudel on otsitava inimese palgatingimused juba ette teada ja kui paljudel kujuneb see kandideerimisprotsessi käigus. Ainult 20% vastanutest ütles, et neil on palgatingimused ette teada. Need olid enamast lihtsamad ametikohad, kus on selgelt välja kujunenud palk (näiteks teenindus, tootmine). 48% vastanutest ütles, et neil on suures plaanis palgatingimused teada, kuid on valmis ka läbi rääkima ja vajadusel vastu tulema. Kõigest 3% ütlesid, et nad maksavad seda palka, mida inimene küsib.

Miks tööandjad on pigem vastu palga avalikustamisele töökuulutuse juures, on igati põhjendatud

Sageli on otsivatava rolli palgasüsteem mitmeosaline, koosnedes põhipalgast ja boonuspalgast. Viimane aga sõltub inimese enda sooritusest ja pingutusest ning on keeruline täpset vahemikku välja öelda. Ka CV-Online on saanud tagasisidet, et palgavahemik 800-3500€ töökuulutuse juures pole eriti veenev ja ei tekita turvatunnet.

Teise suure põhjusena on juhid toonud välja, et pelgavad palka avaldada, sest olemasolevatel töötajatel on palk sageli väiksem, kui uutel värvatavatel. Paljudes organisatsioonides ei vaadata palgatingimusi igal aastal üle. Ei ole haruldane, et inimestel on palk püsinud sama ka viis kuni kümme aastat järjest.

Kolmas suur tööandjate hirm on, et palga avalikustamine võib tuua kandidaate kandideerima ainult neile sobiva töötasu tõttu, ilma et neil oleks reaalne motivatsioon. Samuti annab see konkurentidele ülevaate palgatasemest. See asjaolu võimaldab ettevõtte inimesi kergesti “üle osta”.

Alati tasub pidada palgaläbirääkimisi – kui ei küsi, siis ei pruugi ka saada.

Palga mittenäitamisega jäetakse endale sageli võimalus võtta hädapäraselt tööle madalama kvalifikatsiooniga töötaja. Samuti ka vastupidi. Maksta kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistidele vajadusel rohkem, kui esiti planeeritud.  

Need organisatsioonid, kes siiski on alati või mõnikord töökuulutuses palgatingimused avalikustanud on öelnud, et 36% juhtudest jääbki palk selliseks nagu on välja lubatud. Seega inimene asub tööle nendel tingimustel, mis tööpakkumises algselt kirjas. Seevastu 20% vastanutest on märkinud, et enamasti ikka tingimused muutuvad kandidadi kasuks vestluse käigus. Ja pigem ollakse seda meelt, et kui tugev kandidaat asub läbirääkimisi ettevõttega pidama, siis teda saadab pigem edu.  

Mis motiveeriks?

Oleme olukorras, kus tööandjad kurdavad kandidaatide puuduse üle. Mistõttu uurisime ka seda, kui mitu protsenti peaks kandidaatide arv suurenema, et Eesti tööandjad oleksid nõus siiski palgatingimusi avalikustama. Sellele küsimusele soovis vastata vaid 50% küsitluses osalenud tööandjatest.

Tundub, et siin pole väga palju ruumi paindlikule lahendusele. On tööandjaid, kes on palga avalikustamise poolt ja neid, kes on kategooriliselt vastu. 18% on valmis palganumbrit näitama, kui kandiaatide arv kasvaks 50%. Ülejäänud protsentiilid jäid üsna tagasihoidlikuks. 10%, 30%, 40% rohkem kandidaate  – 6% vastanutest avaldaks siis palgatingimused. 20% ja 60% rohkem kandidaate – 2% vastanutest. 70% rohkem kandidaate  – 3% vastanutest)

Ainult 20% värbajates usub, et Eestis peaks seaduslikult olema nõutud palgaga töökuulutuste avaldamine. Seevastu 70% tööandjatest peab palga avalikustamist töökuulutuse juures ebavajalikuks.

Milline on tööotsija vaade?

Küsisime palgaga seotud küsimusi samal ajal ka 859 eraisiku käest. Nendest 42% on hetkel ka aktiivsed tööotsijad. Saime teada, et kõige olulisem põhjus töökoha vahetamiseks on siiski palk ja seda mainis 76% inimestest. Vastanutest vaid 29% ütlesid, et nad on hetkel oma tööandja poolt pakutava töötasuga rahul.

Suurem osa vastanutest ei ole praeguse töötasuga rahul.

Kui küsisime tööotsijatelt, mida saab CV-Online teha kandidaadi jaoks. Selleks, et inimene oleks tööturul, tööotsinguis tulemuslikum ja edukam, siis ülekaalukalt kõige rohkem klikke sai valik “avaldama rohkem palgaga tööpakkumisi”. Selle vajaduse tõid välja 68% vastajatest.

Küsimusele, kui palju mõjutab kandideerimist või tööpakkumisega tutvumist palga näitamine tööpakkumise juures, vastas 70% inimestest kaheksa kuni kümme palli, kümne palli skaalal.

Kui Lätis on juba seadusega kehtestatud palgaga tööpakkumiste näitamine, siis arvata on, et peagi on antud nõue ka Eestis. Võim on rahva käes ja kui 70% inimestest soovib, et tööpakkumise juures on palk, siis tõenäoliselt see peagi sinna ka tuleb.

“Juhul, kui palga avalikustamine on seadusega nõutud, siis küll tööandjad õpivad selle seaduse ümber end vingerdama. Hirmud nende poolt on mõistetavad ja see tõenäoliselt ei muutu oluliselt ajas. Alati toimub heade inimeste üleostmine. Alati jagub neid, keda huvitab töökoha juures peamiselt palk. Ja alati jagub neid olemasolevaid töötajaid, kes tunnevad, et uusi tööle asujaid poputatakse ja väärtustatakse enam kui neid.

Lihtsalt täna teame, et need, kes on palgatingimused avalikustanud, on näinud selle positiivset mõju, mitte negatiivset. Ehk on asi siiski proovimises ja sisekommunikatsioonis ning kandidaatide usaldamises”, kommenteeris kokkuvõtvalt küsitluse tulemusi CV-Online turundusjuht, Maris Viires.

Olgem siis targad ja püüdkem leida keskteed!

Jaga postitust

Loe lisaks

Scroll to Top