Eesti ettevõtete personalijutte ajav saade “Tööelu” vaatab oma uues lindistuses otsa kahele vastvalminud uuringule. Esiteks sellele, milline on Eesti firmades töötavate inimeste vaimne tervis, stressitase ja sellest tulev efektiivsus. Teiseks sellele, kui mitmel töökohal Eesti inimesed korraga töötavad.
Oktoobri lõpus viis CV-Online Estonia läbi uuringu inimeste vaimse tervise kohta ettevõtetes, sest aasta alguses võeti vastu uus töötervishoiu- ja tööohutuse seadus, millega tööandja kohustub kaitsma oma töötajaid stressi eest. Soovisime teada, milline on praegune seis ettevõtetes vaimse tervisega.
Küsitluses osales ühtekokku pea 500 inimest ja tulemustest selgus, et positiivsemalt hinnatakse organisatsiooni üldist pilti (üldine kultuur, inimeste vaimne ja füüsiline tervis). Keskmiselt pooled hindavad olukorda heaks või väga heaks. Nende hulgast 9% hindas aga töökaaslaste füüsilist ja vaimset tervist väga halvaks või halvaks ning umbes selline suurusjärk on ka inimesi, kes puuduvad tugeva tööstressi tõttu sageli töölt.
Veel selgus, et vaimse tervise probleemidega on kimpus suur hulk inimesi. Uuringust selgus, vaimse tervise häire on diagnoositud 14% vastanutest. Neid inimesi, kes kannatavad diagnoosimata vaimse tervise häire all on tõenäoliselt rohkem, sest kõikidest vastanutest 39% teatas, et on oma vaimse tervise probleemidest tööandjaga rääkinud. Stressist tingitud ebatervislike eluviiside all (joomine, nutmine, emotsionaalsed väljaelamised) all kannatab alati või tihti 18% vastanutest.
“Uuring kinnitas mitme küsimuse läbi, et meie hulgas on pea veerand neid, kes kannatavad tugeva tööstressi käes ja vajavad meie kõigi tuge. Oluline on hea kolleegina aidata seda märgata ja adresseerida. Sageli ei julge inimesed ise oma olukorrast kõneleda või julgetakse kõneleda, kuid ei võeta midagi ette. Soovitan ettevõtetel kaaluda meeskonna tervist käsitleva töögrupi kokkupanekut. Kus ühiselt arutatakse, kuidas luua inimest toetav töökeskkond”, andis omapoolse soovituse uuringut läbi viinud CV-Online turundusjuht, Maris Viires.
Olgugi, et saame rõõmustada, et 67% vastanutest saavad puhkuse ajal rahulikult puhata ja ei tegele tööasjadega, on siiski 20% inimest puhkuse ajal töölainel alati või tihti. 14% ütles suisa, et nad pelgavad puhkusele minekut. Nad pelgavad töö kaotust või on tunne, et kõik kukub ilma nendeta kokku.
Eestlase leib tuleb mitmelt pagarilt
CV-Online teine äsjane uuring soovis aga teada mitu töökohta on eestlasel tegelikult. Kokku küsiti seda ja veel sarnaseid küsimusi enam kui 700lt inimeselt. Sealhulgas nii töövõtjatelt kui ka tööandjatelt. Tulemused on äärmiselt põnevad.
Eraisikute poolt uuringuküsimustele antud vastustest selgus, et suisa 43% inimeste sissetulek laekub erinevatelt tööandjatelt. Peamiste põhjustena mitut töökohta pidada tõi 41% mõjuva põhjusena välja suurema sissetuleku. 17% enesearengu läbi mitme töö ning üllatuslikult 15% oskamatuse öelda “ei”.
Tööl käivatest inimestest 17% vastas, et neil on oma ettevõte, kuid vaid 10% jaoks oma ettevõte peamine sissetuleku allikas. Suurel enamusel on oma ettevõte pigem passiivselt muude tegemiste kõrvalt.
Tööandjate vastustest selgus, et enamik juhid (80%) on teadlikud sellest, et nende ettevõttes töötavad inimesed mitmel ametikohal. Neist 77% usub, et nendega on mitmel töökohal töötamine avatult läbi räägitud. Seevastu mitmel ametpositsioonil töötavad inimesed ütlesid, et vaid 22% on küsinud oma tööandja arvamust. Vaid 19% märkis, et tööandja suhtub mitmel töökohal töötamisse positiivselt.
Küsitlusega taheti välja selgitada ka, kui palju on neid inimesi, kes töötavad rohkem kui kahel ametikohal samaaegselt. Selgus, et enamik inimesed töötavad siiski maksimaalselt kahe tööandja heaks, kuid vastanutest 15% töötas vähemalt kolme tööandja heaks. Eraisikute vastustest selgub, et neli inimest kümnest töötab mitme tööandja heaks. Ent tööandjate peades on olukord märksa positiivsem.
Pikemalt saab kummagi teema kohta aga kuulata juba saatest. Saate “Tööelu” stuudios on enda poolt läbi viidud uuringuid kommenteerimas ja selgitamas CV-Online’i turundusjuht Maris Viires.
Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee
