Aastas on keskmiselt 261 tööpäeva, nädalas 40 töötundi. On võimalik, et töökaaslastega veedetakse aega isegi rohkem kui oma lähedaste või perega, samal ajal on töö ja karjäär olulised komponendid inimese heaolus ja õnnetundes. Kõigil on hetki, kus mõeldakse, kas valitud karjääritee on ikka õige: meelde tulevad lapsepõlve soovid ja purunenud unelmad, kelleks tahtsime kord saada. Kuid ehk pole kõik veel läbi? Karjääripööret võib ette võtta igal ajal, kuid millised on selle riskid ja võimalikud kasud?
Alates gümnaasiumiajast peavad noored juba varases eas vastu võtma palju otsuseid: kas reaal või humanitaar, minna ülikooli või kutsekooli, alustada tööelu kohe või võtta aeg maha? Need valikud määravad sageli, kuidas edasine elu minema hakkab ja millist tööd tegema hakatakse. Suuri otsuseid pole lihtne vastu võtta ja sageli nähakse alles pärast ülikooli lõpetamist, et õpitud eriala pole üldsegi see, mis tundus olevat. Aga eriala muutmine võib osutuda keeruliseks ja lihtsam on ohates leppida, et ehk läheb tööelu paremaks või õnn leitakse isiklikest suhetest.
Siiski leidub neid julgeid hunte, kes ühel hetkel kostavad: “nüüd aitab!” ja otsustavad minna õppima uut eriala või siirduvad veel avastamata tööpõllule. Sellel otsusel on riskid: peab läbi mõtlema finantsseisud, veenduma, et praegune töö võimaldab õpinguid ning välja selgitama, millised on väljavaated soovitud elukutsel. Sellistel hetkedel aitab kahtlejat põhjalik eeltöö soovitud eriala ja ameti kohta. Milliseid isikuomadusi see töö vajab? Millised on sektori palgatasemed või millist elukorralduse muutust karjääripööre nõuab? – Need on küsimused mille peale tasuks mõelda.
Hoolimata riskidest on alati hea unistuste poole püüelda – elu on liiga lühike, et teha tööd, mis päriselt ei meeldi. Samuti soosib nii tänapäeva kui ka tuleviku tööturg elukestvat õpet ja ümberõpet: ametid muutuvad, paljud töökohad kaovad, kuid tuleb juurde ka uusi. Inimesed, kes on uudishimulikud, panustavad enesearengusse ja ka ümberõppesse, saavad tööturul oluliselt paremini hakkama, kui need, kes pole uuendustega päri ja tammuvad jonnides juba käidud radu.
Koroonakriis näitas, et ellu jäävad need, kes suudavad kiiresti muutuste keerises adapteeruda ja uusi võimalusi luua. Alkoholitootjatest said desovahendi tegijad, disainiateljeedest maskide õmblejad. On ka ettevõtteid ja inimesi, kellel nii hästi ei läinud ja paljud kaotasid pandeemias tööd ja ettevõtted, kuid muutus pole alati halb. Karjääripööre annab võimaluse uuteks algusteks ning vahel ongi just see puudu, et jõuda lähemale sellele, kes tegelikult oleme.
