CV-Online Estonia/CV.ee viis veebruaris läbi sotsiaalse ettevõtluse teemasid käsitleva uuringu. Küsitlusele, mis loodi koostöös ühiskondlike algatuste inkubaatoriga NULA, vastas 535 inimest üle Eesti.
“Soovisime uuringuga teada saada, mida inimesed sotsiaalse ettevõtluse all mõistavad, millised sotsiaalsed probleemid neile südamelähedased on ning kas ja milliseid neist nad ise sooviksid lahendada.”, räägib Maris Viires, CV- Online’i teenindus- ja turundusjuht. “Saadud teadmine on oluline nii sotsiaalse ettevõtlusega tegelevate organisatsioonide kui ka oma karjäärivalikuid tegevate inimeste jaoks.”
Uuringu tulemustest selgub, et vaid 39% vastajatest arvas end teadvat, mida sotsiaalne ettevõtlus tähendab ja 61% vastajaist uskus, et ei tea. Samas, edasistest vastustest joonistus välja, et valdav osa küsitlusele vastanutest tajuvad üsna õigesti, et sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust, aga oli ka palju vääriti mõistmist. Kõige sagedamini pakuti sotsiaalsete ettevõtetena välja Toidupanka ja Uuskasutuskeskust, vähem paljusid teisi – näiteks Abikäsi, Kingitud elu, Peaasi.
Kõige südamelähedasemaks sotsiaalseteks probleemiks ühiskonnas pidasid vastajad inimeste vaimset tervist (30% vastustest), vaesust (24%), tööpuudust (14%), eakate üksildust (6%), õpetajate puudust (5%) ja kodust vägivalda (4%).
Küsiti ka, kui hästi on Eesti riigis sotsiaalsete probleemide lahendamisega toime tuldud. Kõige kehvema hinnangu said tegelemine eakate üksildusega (hinnangu, et toime on tuldud väga halvasti või halvasti, andis 51% vastanutest), vaesusega (47%), narkomaaniaga (45%) ja alkoholismiga (43%). Kõige vähem probleemsena nähti tegelemist rassi- ja etniliste probleemidega (mille lahendamist hinnati heaks või väga heaks 23% juhtudest), kuritegevusega (17%) ning tööpuudusega (14%).
Kes peaks sotsiaalsete probleemide lahendamise eest vastutama? 86% inimestest arvab, et sellega peaks tegelema riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, 45% usub, et seda peaks tegema iga kodanik ise ning vastavalt 33% ja 37% on seisukohal, et see on spetsiaalsete algatuste või vabatahtlike kodanikeühenduste ülesanne. Lootusrikkalt mõjub, et tervelt 31% vastajatest arvab, et sotsiaalne ettevõtlus võiks talle enesele karjäärivalikuna huvi pakkuda.
