Heidame pilgu CV.ee värskele küsitlusele, kus uuriti tööandjate valmisolekut sisserändajatele tööd pakkuda. Valdav enamus ettevõtetest on sisserändajate värbamisest huvitatud. Loe, milliseid positsioone soovitakse täita ja milliseid meetmeid kasutatakse, et uued töötajad kiiresti uute oludega kohaneks ja organisatsiooni sulanduks!
Hetkeolukorras on 56% vastanud tööandjatest valmis sisserändajaid ametisse võtma
Pragmaatiliselt võiks öelda, et sisserändajate voog tabas Eestist paljude ettevõtjate jaoks sobival ajal. Või vastupidi – sisserändavad inimesed saabuvad koduriigis puhkenud sõja tõttu meile just praegu, mil tööd on rohkem pakkuda.
Kui küsitlusele vastanud ettevõtetest on seni värvanud sisserändajaid 34%, siis värske uuringu kohaselt on valmisolek selleks päris kõrge – 56%. Sisserändajate tööle võtmise põhjuseks on eeskätt ettevõtte töömahu suurenemine, nappus meie enda tööjõuturul ja hooajalised vajadused, aga ka soov tulijatele reaalset abi pakkuda.
Sisserändajaid on kõige palavamalt oodatud tootmisettevõtetesse
Eesti tootmis- ja töötlemissektor on juba mitmeid aastaid näinud kõvasti vaeva, et tublisid oskustöölisi leida, värvata ja neid oma kollektiiviga siduda. Ka paljud Eestisse ajutiselt tööle tulnud ukrainlased on meie tootmissektoris tööl ja neid hinnatakse kui töökaid ja usaldusväärseid kolleege.
Ka värske uuringu andmetel sooviksid enim lisatööjõudu palgata tootmis- ja töötlemisettevõtted. Neile järgnevad teenindus-, ehitus-, infotehnoloogia-, transpordi- ja haridusvaldkond.
Kõige sagedamini soovitakse tööle võtta 1-5 sisserändajat, aga suisa 17% neist ettevõtetest, kes on valmis sisserändajaid värbama, vajavad neid üle kuue, paljud ka üle kümne. Otsitakse oskus- ja lihttöölisi ning spetsialiste, vähem ka assistente ning teenindus- või müügitöötajaid.
Sisserändajate palkamise suurimaks takistuseks peavad tööandjad keelebarjääri
Ettevõtetele annab sisserändajate värbamine võimaluse vakantsete töökohtade täitmiseks ja laienemiseks, aga see on ka märksa keerulisem, kui meil püsielanike tööjõu kasutamine.
Vastanud ettevõtete esindajad toovad peamiste takistustena välja:
- Keelebarjääri
- Soovi sõlmida pikaajalisi töösuhteid
- Suuremat kulu väljaõppel ja sisseelamisel
- Riigipoolse info vähesust sisserändajate värbamise seaduste osas
- Ebakindlust tuleviku ees
Allpool toome välja, kuidas teised ettevõtjad neid kitsaskohti lahendavad.
Sisserändajatele ei pakuta ainult erialast väljaõpet vaid tuge kohanemiseks
Kui värskelt saabuvad sisserändajad on tööks kõrgelt motiveeritud, on olukord nende jaoks uus ja ootamatu. Selleks, et nad leiaksid kollektiivi ja ka meie ühiskonnaga lihtsamini ühise hindamise, vajavad tulijad esialgu juhatust nii tööl kui oma elukorralduse sisseseadmisel.
Ettevõtetest, kes soovivad sisserändajaid värvata, on enamus (65%) valmis pakkuma neile väljaõpet ametkohal hakkamasaamiseks ja erinevaid koolitusi (35%).
Paljud on mõelnud pakkuda ka üldisemat esialgseks kohanemiseks vajalikku abi: paindlikku tööaega (53%), tugiisikuteenust (20%), elukohta töökoha läheduses (19%), keeleõpet (19%), tasuta transporti tööle ja koju (18%), hilisemat edasiõpet (18%) ning võimalust psühholoogi teenust kasutada (9%).
Parimaks teeks uute inimeste integreerimisel peetakse tugiisikute kasutamist
Lisaks on ettevõtjad, kes kavatsevad sisserändajaid oma kollektiivi tuua, mõelnud kasutada erinevaid viise uute inimeste kiiremaks lõimimiseks.
69% pakub tulijatele sisseelamise hõlbustamiseks mentorit või tugiisikut, 55% korraldavad kollektiivi paremaks sulandumiseks ühisüritusi, 37% viib läbi regulaarseid arengvestlusi, lisaks pakutakse koolitusi sh keeleõpet.
Selleks, et uus töötaja end kollektiivis hästi tunneks ja võimalikult peatselt headest töötulemustest rõõmu saaks tunda, saavad kõik kolleegid oma osa anda. Ka sisserändajatest sõjapõgenike puhul on oluline näha temas eeskätt isiksust ning pakkuda talle mõnusat küünarnukitunnet.
Uuring viidi läbi CV-Online’i poolt 4.-10. aprillil 2022. Tööandjatele suunatud küsimustikule vastas veebi teel kokku 231 ettevõtte esindajat – juhti, personalijuhti ja personalispetsialisti. Vastajate seas on esindatud erineva suuruse ja tegevusvaldkonnaga organisatsioonid üle Eesti.
