CV.ee viis juulis läbi töökiusu käsitleva küsitluse. Uurisime tööandjatelt töökiusu leviku ja võimalike lahenduste kohta nende ettevõttes. Selgus, et kiusamist on täheldatud enam kui pooltes organisatsioonides. Kes on kiusajad ja kes ohvrid?
Töökius võib avalduda erineval moel, aga see tekitab alati emotsionaalset kahju ja mõjutab seega kiusatava vaimset ja füüsilist tervist. Töökiusamiseks peetakse korduvat kahjustavat käitumist ja see ei mõju vaid otsestele asjaosalistele, vaid annab tagasilöögi kogu meeskonna tööõhustikule.
Uuringusse sisse vaadates näeme, et töökiusu tuleb sagedamini ette neis valdkondades, kus töötatakse pikemat aega samas kollektiivis tihedalt koos. Juhid on seda enam märganud näiteks tervishoiu, hariduse-teaduse ja avalikus sektoris.
Kes on sagedasemad kiusajad?
Ilmnes, et kõige sagedamini on kiusajaks inimese kolleeg või kaastöötaja – nii oli see 65% kiusamisjuhtude puhul.
Sageli selgub ka, et töökohal kiusajaks on töötaja otsene juht (47%) või ettevõtte tegevjuht (21%), kuigi nende ülesanne peaks olema just töövõtja kaitsmine. Harvemini on kiusajaks keegi teisest osakonnast (19%) või ettevõtte välised partnerid (8%).
Kiusatavaks võib osutuda igaüks meist
Nagu ka laste puhul, tekivad konfliktiolukorrad töökollektiivis sellest, et agressor ei oska iseenda ja oma tunnetega hakkama saada. Tal on omad hirmud ja probleemid, millele ta otsib leevendust kaastöötajaid halvasti koheldes.
Kiusatavaks osutub sel puhul sageli mõni allaheitlikum või teistest eristuv kolleeg. Meie uuringu kohaselt näiteks olid kiusatavatest 54% spetsialistid, 30% klienditeenindajad, 25% töötajate otsesed juhid, 18% tootmistöölised, 13% assistendid, 8% abitöölised ja 3% isegi ettevõtte tegevjuhid – kes iganes.
Me saame ka kõrvalseisjana palju ära teha
Kiusamisolukordadest teadlike kolleegide vastutuseks on konkreetselt ja ühtselt mõista anda, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav.
Mida saame teha, olles kiusamisjuhtumite tunnistajaks:
- mitte ühineda kiusaja(te)ga isegi kui kolleegi olemus või käitumine meile ei meeldi;
- mitte anda tegevusele vaikivat nõusolekut vaid mõista see üheselt hukka;
- meenutada kiusajale organisatsiooni väärtusi ja käitumisreegleid;
- püüda kiusatavaga kontakti saada, et mõista olukorra olemust ja tema abivajadust;
- jagada ohvrile infot, millised on tema õigused ning mil moel saab kiusamisest juhtkonda teavitada;
- vajadusel võtta teavitamine enda kanda.
Hoidkem ja aidakem üksteist. Lahendades probleeme täiskasvanulikul moel arutelu käigus säilib organisatsioonis hooliv õhkkond ja töökoht on tõesti meie teise kodu nime vääriline paik. Loe ka, mida teha siis, kui oled ise kiusamise ohvriks sattunud.
Viidatud uuringu viis CV.ee läbi 11.-24. juulil 2022. Tööandjatele suunatud küsimustikule vastas veebi teel kokku 128 ettevõtte esindajat – juhti, personalijuhti ja personalispetsialisti. Vastajate seas on esindatud erineva suuruse ja tegevusvaldkonnaga organisatsioonid üle Eesti.
