Üle poole töötajatest on kogenud või märganud diskrimineerimist töökohal, selgub hiljutisest CV.ee tööturu monitooringust. Sooline diskrimineerimine on uuringus osalejate seas kõige sagedamini kogetud diskrimineerimisvorm, millele järgnevad diskrimineerimine vanuse, rahvuse ja lapsevanemaks olemise põhjal.
“Sageli jääb diskrimineerimine töökohal tagaplaanile, kuna tööandjatel napib aega ja ressursse, et sellega süsteemselt tegeleda,” sõnab CV.ee värbamisjuht Andra Rand. “Oluline on suurendada teadlikkust ja pakkuda tööandjatele praktilisi lahendusi, mis aitavad luua kaasava ja õiglasema töökeskkonna. Selgete juhiste abil saab diskrimineerimise ennetamine muutuda prioriteediks, mis parandab nii töötajate rahulolu kui ka organisatsiooni toimimist.”
Diskrimineerimise mõju töötajate töömotivatsioonile on märkimisväärne. Ligi pooled vastanutest, kes on kogenud diskrimineerimist töökohal, kinnitavad, et nende töömotivatsioon on oluliselt langenud. Iga kolmas töötaja on tundnud kerget motivatsiooni langust.
Üle poole töötajatest on otsustanud diskrimineerimise juhtumitest vaikida. Peamiste põhjustena toodi välja:
- Veendumus, et olukord ei muutuks, isegi kui sellest teatada (50.7%)
- Soov vältida konflikte või lisapingeid töökohal (45.3%)
- Hirm, et teavitamine võib kahjustada karjääri või töösuhteid (38.2%)
- Olukorra tõestamine oleks liiga keeruline (28.7%)
- Mure kolleegide või juhtide negatiivse reaktsiooni pärast (28.2%)
Vaid viiendik tööandjatest on astunud konkreetseid samme diskrimineerimise vähendamiseks. Levinumateks meetmeteks on olnud selgete reeglite ja protseduuride kehtestamine ning teadlikkust tõstvate koolituste läbiviimine. Siiski näitab uuring, et paljud tööandjad ei pea diskrimineerimise ennetamist prioriteediks, jättes töötajad ilma vajalikust toetusest ja turvatundest.
