fbpx

Diskrimineerimine tööturul – paljastame tõelise ulatuse

Diskrimineerimine tööturul – paljastame tõelise ulatuse

Mis on diskrimineerimine ja kuidas saab võrdõigusvolinik aidata?

Igaüks meist on väärt õiglast ja võrdset kohtlemist – see on ühiskonna alusväärtus. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesandeks ongi aidata kaasa võrdsema ühiskonna loomisele: tõsta teadlikkust võrdse kohtlemise vajalikkusest, abistada diskrimineerimist kogenud inimesi, jälgida soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning nõustada ja koolitada inimesi neil teemadel.

Kuula meie CV.ee Tööelublogi podcasti episoodi antud teemal👇

Meeste ja naiste võrdsed võimalused

Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et naistel ja meestel on hariduse saamisel, tööelus ning teistes valdkondades võrdsed võimalused. Nii meeste kui ka naiste töid, pürgimusi, soove ja vajadusi peab väärtustama võrdselt. Inimese sugu ei tohi piirata tema võimalusi kujundada oma elu ning rääkida kaasa teda ümbritseva ühiskonna asjades.

Kuigi seadustega kehtestatud tingimused on kõigile ühesugused, siis tegelikkuses on naiste ja meeste sotsiaalsed kohustused, võimalused, vastutus ja õigused jagunenud ebavõrdselt. Ühiskonnas juurdunud normid, stereotüübid ja arusaamad soorollidest võivad viia inimeste ebavõrdse kohtlemiseni hariduses ja tööturul. See omakorda piirab naiste ja meeste karjääri ning isiklikku arengut, kujutades seetõttu endast olulist takistust sugudevahelise võrdsuse saavutamisel. Näiteks sooline palgalõhe ehk naiste ja meeste keskmine palgavahe, mis viimasel mõõtmisel oli ligi 13%, ei tulene meeste ja naiste erinevatest bioloogilistest võimetest, vaid traditsioonilisest ettekujutusest meestele ja naistele sobivatest ametitest ning soostereotüüpsest rollide jaotusest.

Võrdne kohtlemine – mitte ainult ühesugune, vaid õiglane

Võrdse kohtlemise põhimõte on kantud ideest, et kõik inimesed on oma õigustelt võrdsed. Õigus seaduse võrdsele kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka ning see on kirjas ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kedagi ei tohi ebavõrdselt kohelda rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine eeldab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt. Kui inimesed on aga ebavõrdses olukorras võib olla vajalik nende erinev kohtlemine, et tagada neile võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Näiteks on õigustatud tööandja poolt puudega või vanemaealiste töötajate erivajadusi arvestav kohtlemine.

Võrdse kohtlemise mõistet tõlgendatakse sageli ühesuguse kohtlemisena. Ühesugune kohtlemine aga ei taga võrdsust, sest inimeste lähtepunktid ja võimalused, mis sõltuvad peamiselt väliskeskkonnast, on erinevad. Tegeliku võrdsuse saavutamine eeldab ühiskonnas ebavõrdsust tekitavate ehk diskrimineerivate protsesside märkamist, nendega võitlemist ja ebavõrdsuse aktiivset vähendamist.

Mis on diskrimineerimine ja kuidas see ilmneb?

Kõik ebaõiglased olukorrad ei tähenda diskrimineerimist. Diskrimineerimisega on tegu juhul, kui kedagi koheldakse halvemini mõne tunnuse tõttu, mida inimene ise muuta ei saa. Sellised tunnused on näiteks rahvus, sugu, laste või haige pereliikme eest hoolitsemine, vanus, puue või pikaajaline tervisehäda, usk, veendumused, lähisuhete loomine endaga samast soost inimesega või päritolu rikkast või vaesest perest. 

Kõige lihtsamad näited diskrimineerimisest on olukorrad, kus naist ei võeta tööle üksnes seetõttu, et tal on väikesed lapsed, või meest ei kutsuta lasteaiaõpetaja konkursil vestlusele, sest see amet justkui poleks mehele sobilik. Diskrimineerimine võib aga esineda väga erinevates olukordades ja erinevates vormides.

Kuidas saab volinik aidata?

Kui tunned, et oled sattunud diskrimineerimise ohvriks, võta ühendust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleiga. Voliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud soo, rahvuse, nahavärvuse, usu, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu.

Loe lisa www.volinik.ee ja kontakteeru diskrimineerimisjuhtumi menetlemiseks avaldus@volinik.ee.

Jaga postitust

Loe lisaks

Scroll to Top