Keskseks teemaks on tööturu trendid noorte ja eakate jaoks. Leiame üles erinevad megatrendid ning oskused, mille järele on tööturul suur nõudlus. Ja see aitab sul tööturul konkurentsis püsida.
Saatejuht:
– Karl Oder, CV.ee turundusjuht ja värbamise entusiast
Episoodis külas:
– OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad
– SA Kutsekoda oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina
CV.ee tööelublogi podcast on jutunurk, mis sobib nii tööandjale kui ka tööotsijale ja toob sinuni tööturu uudised ning parimad praktikad. Meie podcastist saad tulemuslikke nippe ja inspiratsiooni tööalasteks väljakutseteks. Ja seda kõike otse oma ala praktikutelt.
Uuri lähemalt
https://oska.kutsekoda.ee
https://oskused.ee
https://www.kutsekoda.ee/eesti-kvalifikatsiooniraamistik
Eesti Kvalifikatsiooniraamistikust
Kõik, kes sooritavad kutseeksami – olgu siis tasemeõppe lõpus või tööalase karjääri täiendusena, saavad kutsetunnistuse, mille peal on kirjas ka see, mis taseme kutse on neile omistatud: kas siis näiteks kokk, tase 4 või sekretär, tase 5. Kui uurida omandatud kutsetaseme kohta lähemalt Eesti Kvalifikatsiooniraamistikust, leiab sealt lahti kirjutuse, millised on ühe või teise taseme kompetentsid. Selline kirjeldus võib olla abiks nii oma oskuste kirjeldamisel kui ka edasise õpitee kavandamisel.
Alates 2010 aastast ka kõigi teistel lõpudiplomitel ja -tunnistustel märgitud, mis taseme õpe on läbitud. Väga kasulik on teada oma kvalifikatsiooni välismaale tööle minnes – et tööandja saaks aru, mis taseme haridus sul on – kas keskharidus või kõrgharidus, või kas spetsialisti või algtaseme kutseharidus.
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemed on seotud Euroopa omaga, nii et ka teistes riikides saadakse aru, mis tasemel kompetentsid on keegi omandanud.
Näiteks Iirimaal algab kõrgharidus alles 8. tasemest, mida meie peame doktori kraadi tasemeks ning doktoriõpe on neil 10. tase, mida meil üldse ei olegi. Sellist arusaamatust klaaribki Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, mis need erinevad tasemed vastavusse paneb.
