“Ma palun peatage maailm, ma tahan maha siit.” Kui see fraas Clicherik & Mäx laulust tundub sulle liiga tuttav, siis sa ei ole üksinda. Paljud noored tunnevad, et nad justkui eksivad maailmas, mis liigub liiga kiiresti, nõuab liiga palju ja lubab liiga vähe vastu. Ja kui läheneb aeg tööturule astumiseks, muutub see pinge veelgi reaalsemaks. Aga milline töö noortele sobida võiks ja kuhu kandideerida, et mitte liiga suurt tükki ampsata?
Ebarealistlikud ootused ja valusad pettumused
Räägime ausalt: noored ootavad oma esimeselt töökohalt palju. Mitte ainult palka, vaid ka mõtet, arengut, vabadust ja tunnet, et nende panusel on tähendus. See ei ole nende süü. See on segu sotsiaalmeediast, ülevõimendatud edulugudest ja inspiratsiooni kõnedest, mis jätavad vahele vaeva ja rutiini.
Vali üks kitsam fookus ja vähenda oma ootuseid. Kui sa saad 0 vastust 30 kandideerimiselt, siis 60 kandideerimist ei lahenda midagi. See suurendab ainult pettumust. Kaalu ajutiselt lihtsamaid rolle või valdkonna vahetust ehk strateegia muutust, et taas eduelamust tunda ja jalg ukse vahele saada. Selline strateegia muutus aitab avastada keerulisel tööturul uusi võimalusi. Oleme sellest lähemalt kirjutanud postituses, mida teha siis, kui sa ei saa tööle.
Tee eeltööd, milline töö noortele sobida võiks
Kui sa oled noor ja mõtled, milline töö sind tegelikult kõnetaks, siis siin on mõned suunad, mis võivad aidata. Kui jätta AI ja selle ennustamatu tulevik kõrvale, siis on Oska Kutsekoda ja Oskuste Kompass väga põhjalik ja ülevaatlik sisend, mis kattub laias plaanis ka meie CV.ee tööportaalis nähtava statistikaga.
Iga noor võiks enne tuleviku ameti või eriala valimist sinna sisse vaadata või lugeda Tööelublogi uuringuid ja ennast tööturu prognoosidega kurssi viia, et teha tuleviku jaoks teadlikumaid otsuseid. Tuleb meeles pidada, et tulevikku me keegi 100% ennustada ei suuda ja lõplik eriala valik tuleb teha siiski enda soovide ja vajaduste järgi, sest oleme inimestena kõige produktiivsemad ja töökamad siis, kui teeme tööd, mis meile päriselt meeldib ning korda läheb.
Räägime nüüd täiesti ausalt. Paljude noorte esimene töö ei ole unistuste amet, vaid midagi praktilist ja kättesaadavat. Siin on mõned valdkonnad, kus noored tavaliselt alustavad:
- Teenindussektor – kohvikud, restoranid, jaekaubandus. Siin õpid suhtlema inimestega, töötama meeskonnas ja arendad vastutustunnet.
- Laotöö ja kullerteenus – sobib neile, kes eelistavad füüsilist liikumist ja ei karda rutiini. Töö on sageli paindliku graafikuga ja annab võimaluse kiireks sissetulekuks.
- Assistent- või abitööd kontoris – lihtsamad administreerivad ülesanded, näiteks andmesisestus või dokumendihaldus. Hea võimalus jalga kontoriukse vahele saada.
- Suve- ja hooajatööd – festivalid, turunduskampaaniad, põllumajandus. Need tööd on lühiajalised, aga kogemusterikkad ja sageli lõbusad.
- Praktikad või vabatahtlik töö – sobib eriti hästi neile, kes tahavad proovida konkreetset valdkonda ilma pikaajaliseks sidumiseks. Tihti viivad need kogemused edasi päris töökohtadeni.
Need ametid ei pruugi olla glamuurikad, aga need õpetavad tööharjumusi, distsipliini ja annavad esimese reaalse tunnetuse tööelust. Loe täiendavalt ka siit, kuidas leida enda esimene töökoht.
Ebarealistlik palgaootus ja palgaläbirääkimised
Paljud noored sisenevad tööturule kõrgete palgaootustega, mis tihti ei vasta reaalsusele. Sageli loodetakse kohe teenida palka, mis võimaldaks mitte ainult iseseisvat elu, vaid ka luksuslikke kulutusi, nagu sagedased reisid või kallid hobid. Kuid Eesti tööturu statistika näitab, et sellised ootused ei pruugi olla realistlikud, eriti karjääri alguses.
Kust pärinevad need kõrged ootused?
- Sotsiaalmeedia mõju: Platvormid nagu Instagram ja LinkedIn on täis edulugusid ja glamuurseid elustiile, mis loovad illusiooni, et kõrge sissetulek on kergesti saavutatav.
- Motivatsioonikõned ja eneseabi: Sõnumid stiilis “Ela oma unistuste elu” võivad jätta mulje, et kõrge palk on vaid enesekindluse ja positiivse mõtlemise küsimus.
- Haridussüsteemi puudujäägid: Koolides ei räägita piisavalt tööturu tegelikkusest, mistõttu noored võivad eeldada, et diplom tagab automaatselt kõrge palga.
- Võrdlus teistega: Sõprade või tuttavate edulood võivad tekitada tunde, et ollakse maha jäänud, kuigi igaühe tee on erinev.
Eesti palgastatistika: reaalsus vs ootused
Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1 981 eurot, samas kui mediaanpalk oli 1 628 eurot. Tallinnas ulatus keskmine brutopalk 2 325 euroni kuus. Elamisväärseks palgaks peetakse Tallinnas ja Harju maakonnas umbes 1 621 eurot bruto, mis katab põhivajadused nagu eluaseme, toidu ja transpordi kulud. Kuid paljud noored peavad elamisväärseks palgaks 2500-2800 eurot bruto, mis võimaldaks ka luksuslikumaid kulutusi.
Kuidas kujundada realistlikke palgaootusi?
- Tee uurimistööd: Tutvu oma valdkonna keskmiste palkadega ja alusta ootuste seadmist nende põhjal. Näiteks Statistikaameti lehel või vaadates avaliku palgaga tööpakkumised lehte.
- Alusta tagasihoidlikult: Esimene töökoht on sageli hüppelaud, mitte lõppsiht. Aga planeeri oma tulevikku kasutades väärtuslikke allikaid nagu Oska tulevikuprognoosid ja enim teenivate ametite võrdlust.
- Fookus kogemusele: Esialgne palk võib olla madalam, kuid kogemused ja oskused avavad uksi parematele võimalustele tulevikus.
- Ole paindlik: Võta vastu erinevaid rolle ja ülesandeid, mis aitavad sul kasvada ja areneda.
Mõistlikud palgaootused ja valmisolek õppida ning kohaneda aitavad noortel edukalt tööturule siseneda ja seal püsida. Kui oled eeltöö teinud ja saanud oma esimesed kogemused, on aeg asuda õppima, kuidas pidada palgaläbirääkimisi ja palka juurde küsida.
Ja mis siis, kui maailm ikka veel liiga kiiresti keerleb?
Sa ei pea kohe “elu tööd” leidma. Esimene töö ei ole lõppjaam, vaid alguspunkt. Vaata seda kui treeningut, mitte eksamit. Jälgides iseennast, proovides erinevaid rolle ja olles aus oma ootuste suhtes, leiad tee, mis on sinu oma. Maailma ei saa peatada, aga oma tempot saad reguleerida küll. Ja ehk ei olegi vaja maha astuda, vaid lihtsalt läbi müra leida omaenda rõõm.
