Igaüks meist mäletab oma esimest tööotsa – olgu selleks jäätise müümine suvepäikeses või kooli kõrvalt kauba lahtipakkimine kohalikus poes. Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on vaid viisaka viisiga taskuraha teenida, aga tegelikult mängib just esimene töökogemus sageli palju suuremat rolli. Kui sa tahad teada, kuidas noorena tööeluks valmis olla, siis oled õiges kohas.
Kuula ka meie podcasti antud teemal. Episoodis külas MTÜ Eluks Valmis (eluksvalmis.ee) asutaja ja juht Eva Maria Hanson. Episoodi veab tööturu saadik ja entusiast Karl Oder.
Esimese töökogemuse tegelik väärtus
See esimene töö ei ole lihtsalt “proovimiseks”. Just siin õpid, kuidas tööle õigeks ajaks kohale jõuda, mida tähendab koostöö erinevate inimestega ning milline näeb välja vastutuse kandmine.
Esimene juhendaja või tiimikaaslane võib olla see inimene, kes sind inspireerib või hoopis õpetab, kuidas keerulistes olukordades hakkama saada. Need kogemused jäävad sinuga – sageli isegi siis, kui liigud hiljem hoopis teise valdkonda.
Kool ei õpeta kõike
Kuigi haridus annab tugeva teoreetilise vundamendi, on olemas terve hulk “pehmeid oskusi”, mida omandad ainult läbi praktilise kogemuse:
Suhtlemisoskus: kuidas rääkida erinevate inimestega nii, et sind mõistetakse
Enesejuhtimine: kuidas ise oma aega ja ülesandeid korraldada
Kohanemine: kuidas reageerida muutustele ja uutele olukordadele
Need oskused tulevad mängu igas tööelus, ükskõik millist ametit sa hiljem ka ei valiks.
Töö mõjutab rohkem kui arvad
On üsna tavaline, et esimene töö aitab selgemaks saada, mida sa päriselt tahad – ja vahel ka seda, mida kindlasti teha ei soovi. Mõnele noorele on esimene töö inspiratsiooniks, teisele reaalsuskontrolliks.
See, kuidas sind esimesel töökohal koheldakse, võib kujundada kogu su suhtumise töötamisse. Kui saad hea kogemuse, kasvab motivatsioon ja enesekindlus. Kui koged vastupidist, võib see jätta jälje pikemaks ajaks – kuid isegi negatiivsetest kogemustest saab õppida.
Tööandjate roll noorte kujundamisel
Tööandjal on siin suur roll. Noort ei tohiks võtta lihtsalt kui odavat tööjõudu, vaid kui inimest, kellel on potentsiaal. Hea juhendaja oskab noorele anda tähenduslikku tagasisidet, toetada tema arengut ja olla eeskujuks.
Samuti võiks tööandja noorelt ootusi küsida ja selgitada, mida tema ootab vastu. Kui mõlemad pooled teavad, mida oodata, on koostöö palju sujuvam ja arendavam.
Kuidas esimesest kogemusest maksimum võtta
Peegelda: mõtle läbi, mida õppisid ja mis oli keeruline
Kirjuta üles: kasulikud olukorrad, mida saad mainida tööintervjuul
Küsi tagasisidet: juhendajalt või kolleegilt
Ära karda küsida: just nooruses on “miks” ja “kuidas” küsimused eriti lubatud
Valmis tööeluks – mitte täiuslik, vaid teadlik
Tööeluks valmis olemine ei tähenda, et sul peab olema täiuslik CV või kõik oskused olemas. Pigem tähendab see teadlikkust – iseenda tugevustest, ootustest ja õppimisvõimest. Kui suudad oma esimese kogemuse tähenduslikult läbi mõelda, on see juba suur samm edasi.
Kui sa tahad süvitsi minna ja kuulda, mida ütlevad praktikute kogemused, siis kuula Tööelublogi podcasti episoodi, kus MTÜ Eluks Valmis asutaja Eva Maria Hanson räägib, miks noored ei pruugi tööeluks valmis olla ja mida saaks selleks teha.
