Iga töötaja on seda tunnet kogenud, et teed tööd, annad endast palju, aga kuu lõpus tundub, et raha lihtsalt kaob käest. Samal ajal kuuled, kuidas “palgad tõusevad” ja “tööjõupuudus on suur”. Kas minu palk on liiga väike või on mul lihtsalt liiga suured ootused? See on küsimus, millele pole ühest vastust, kuid on palju põhjuseid, miks see tunne üha sagedamini pinnale kerkib.
Kuula ka selle teemalist podcasti, kus külas on Nestor & Koppel podcastist SEB (https://www.seb.ee) majandusanalüütik Mihkel Nestor ja Redgate Wealth (https://redgatewealth.eu) investeerimise valdkonna juht Peeter Koppel – kaks meest, kes suudavad panna majandusandmed kõnelema nii, et igaüks neist aru saab.
Mida tähendab “väike palk”?
Väike palk ei ole ainult numbriline väärtus. Seda tuleb vaadata inimese elukalliduse, elukoha, perekonnaseisu ja kohustuste kontekstis. Näiteks 1400-eurone brutopalk võib olla täiesti piisav üksi elavale inimesele Põlvas, aga liiga väike kahe lapsega perele Tallinnas.
Praktiline näide: Inimene teenib 1600 € bruto (1250 € neto)
Üür Tallinnas: 650 €
Toit, transport, arved: 400 €
Laste huviringid ja muud kulud: 250 €
Sellest ei jää mitte midagi alles. Kui hädaolukord tekib või hind tõuseb, tekib kohe kriis. See ei ole ainult tunne, vaid väga reaalne rahaline kitsikus.
Kust tulevad palgaootused või siis ebarealistlikud palgaootused?
Tänapäeva maailmas kujundavad meie ootusi väga paljud tegurid:
Sotsiaalmeedia: Inimesed postitavad pilte reisidest, autost, uuest köögist ja meil tekib tunne, et see kõik on tavaline.
Avalikud palgauuringud: Kui kuuled, et sinu sektoris teenitakse 2000–2500 eurot kätte ja sina saad 1500, tundub see ebaõiglane, isegi kui töö on erinev.
Sõprade ja tuttavate jutt: Kui kolleeg saab rohkem, tekib kohe võrdlusmoment.
Tulemuseks on see, et palgaootused ei pruugi olla seotud töö sisuga või panusega, vaid pigem sellega, mida me “arvame, et peaksime saama”.
Kas see tähendab, et töötajad tahavad liiga palju?
Mitte ilmtingimata. Töö tähendus on viimastel aastatel tugevalt muutunud. Kui varem oli peamine eesmärk lihtsalt saada kindel töökoht ja stabiilne sissetulek, siis nüüd otsitakse tööst midagi enamat. Noorem põlvkond väärtustab paindlikkust, arenguvõimalusi, vaimset heaolu ja väärtuspõhist sobivust. Kui tööandja pakub ainult palka, aga töö ei paku tähendust ega inimlikku töökeskkonda, siis ei tundu ka “normaalne” palk motiveeriv.
Näiteks olukord, kus töö eest makstakse head raha, aga töökultuur on pingeline või tööl puudub selge eesmärk, võib viia selleni, et töötaja tunneb end tühjana. Raha ei kaalu siis üles stressi ega tunnet, et panus ei loe. Palga kõrval otsib inimene ka tähendust ja tunnet, et tema töö on väärtuslik. Kui seda ei ole, kasvab rahulolematus.
Aga on ka teine pool. Töötajate ootused ei saa olla täiesti lahti reaalsusest. Töö väärtus kujuneb kogemuste, oskuste ja turu nõudluse põhjal. Kui inimene on karjääri alguses, pole tal veel piisavalt kogemust ega spetsialiseerumist, et nõuda sama palka, mida saab valdkonnas 10 aastat töötanud inimene. See ei tähenda, et ta pole väärtuslik, aga ootus peaks olema vastavuses panusega.Kui inimene pole oma ootusi läbi mõelnud või võrdleb end vales kontekstis teistega, võib tekkida pettumus. Eriti siis, kui palgasoovid põhinevad kuulujuttudel, sotsiaalmeedial või “tunne, et peaksin rohkem saama” mõtteviisil.
Töötajal tasubki aeg-ajalt küsida: millised on mu oskused ja kogemus? Mis on minu töö turuväärtus? Kas minu ootused peegeldavad seda realistlikult?
Palk ja ootused ei ole vastandid. Neid saab ühildada, kui mõlemad pooled ehk tööandja ja töötaja räägivad ausalt ja lähtuvad tegelikust väärtusest, mitte oletustest või eeldustest. Nii sünnib õiglane tööelu ja koostöö.
Millised on tööandjate võimalused?
Tööandjad seisavad samuti surve all. Inflatsioon, maksutõusud, tööjõupuudus. Aga see ei tähenda, et palgatemaatika tuleks kõrvale jätta. Vastupidi, sest siin saavad määravaks läbipaistvus ja ausus.
Praktilised sammud tööandjale:
– Tee töötajatega regulaarselt vestlusi palgaootustest ja töörahulolust
– Selgita, kuidas palgad kujunevad: mida hinnatakse, mille alusel otsuseid tehakse
– Too välja muud väärtused (nt koolitused, tervisekindlustus, paindlikkus), mis moodustavad kogu hüvede paketi
– Julgusta rahalist eneseteadlikkust ja rahatarkust
Mida saab töötaja teha?
Töötajal on samuti roll. Ainult ootused ei vii edasi, oluline on ka enda areng, paindlikkus ja oskus oma väärtust hinnata.
Praktilised sammud töötajale:
– Analüüsi, milleks su palk kulub ja mis tegelikult muret teeb: kas see on palk ise või kulud?
– Uuri oma valdkonna palgataset ja küsi endalt: kas mu kogemus ja oskused on konkurentsivõimelised?
– Pane paika, mida soovid töölt lisaks rahale: areng, tähendus, turvalisus?
– Kui palk ei rahulda, aruta tööandjaga ausalt, millal ja millise panuse eest võiks palgatõus tulla
Kus on tõde: väike palk või liiga suured ootused?
Tõde ei ole must-valge. Mõnes valdkonnas on palgad reaalselt liiga madalad, et ära elada. Teises on inimesed langenud ülepaisutatud ootuste lõksu. Mida rohkem me sellest räägime, seda selgemaks saab, et küsimus ei ole ainult rahas. Vaid ka läbipaistvuses, ootustes ja töö väärtustamises.
