Ilmselt oled kursis, et Eestis on Euroopa kõige suurem palgalõhe. Naised teenivad tunnis keskmiselt veerandi võrra vähem, ütleb Eesti Pank. See on nii masendav ja ülekohtune, et sees hakkab keerama. Kõige julmem on see, et paljud tööandjad kasutavad seda olukorda mõnuga ära, makstes naistele täpselt sama töö eest vähem kui meestele.
Naised peavad sama palga nimel 2 kuud kauem töötama
Naised saavad sama töö eest vähem palka ja selleks, et nad saaksid sama palka kui mehed, peaksid nad aastas 2 kuud kauem töötama. Uskumatu! Seda kasutavad paljud tööandjad ära, kuna nad teavad, et üheksal juhul kümnest ei pea naised töövestlusel oma palga üle läbirääkimisi. Samas kui üheksa meest kümnest teevad seda, nii et nägu ka ei liigu, mistõttu ongi naisi odavam tööle rakendada. Naised ei küsi ka palgatõusu, kuna pelgavad selle teema üles tõstmist ning seda hirmu ja ebakindlust palgavestluse ees väetavad tööandjad sadistliku naudinguga. Selle tõttu kipub naiste mõtteviis olema: „Mul on vedanud, et mul üldse on töö.“
Või: „Ma ei taha ahnena paista.“
Või: „Ma arvan, et neil pole niikuinii raha, nii et milleks vaeva näha?“
Või „kui mind lahti lastakse, siis ei saa ma oma lapsi toita. Parem lepin sellega, mis mul hetkel on.“
Ehk tihane peos tundub ikka etem kui värvikirev paabulind katusel. Ja arva ära, kas kasumiahne ettevõtja tuleb ise palka pakkuma? Looda sa. On muidugi palju meeldivaid erandeid ja nende arv suureneb kogu aeg. Kuid ainuüksi fakt, et meil on sooline palgalõhe Euroopa suurim, on masendavalt kõnekas. Me oleme kõige viimased, 26. kohal! Vaadates seda jäledat graafikut, tahaks röögatada, et kurat küll, kuidas nii saab! Milline räige ebaõiglus meie enda Eestimaa naiste suhtes!
Midagi pole teha, me peame hakkama koos õiglust jaluse seadma ja võitlema. Nagu näha, siis ettevõtja ise ei tule hõbekandikul raha pakkuma. Tuleb hakata mõtteviisi muutma ja ennast ümber programmeerima, et naised tunneksid end turvaliselt ja saaksid oma töö eest sama väärilist tasu kui mehed.
Olen näinud korduvalt tööintervjuudel osaledes, kuidas naistel on kalduvus oma väärtust alahinnata. Nad arvavad, et nende oskused pole piisavad, nende töö pole eriti oluline ja nad ei peakski rohkem saama. Naised arvavad endast täiesti põhjendamatult halvemini kui mehed ja ei suuda enda väärtust näha. Just madal enesehinnang ja sellega seotud hirmud takistavad minemast ja endale väärilisi tingimusi välja võitlemast. Kui sinna hulka lisada kõrge taluvuslävi madala palga suhtes, valmisolek teha tasuta tööd, siis saamegi elu, mis on täielikus finantskaoses. Väga kurb pilt.
Kuidas enda mõtteviisi muuta? Võtame näite: kui sa lähed restorani ja sulle tuuakse poolikut praadi, siis sa ei ütle ju, et „no tore, pool on ka midagi, ma olen tänulik, et üldse süüa anti.“ Ei! Sa pöördud kelneri poole ja ütled: „Kuulge, pool on puudu, ma ei maksa täishinda pooliku prae eest!“ Ja mis on palk muud kui täishind sinu töö eest? Mõtle sellele samamoodi – sa oled oma töö ja oskuste vääriline, sa oled täisväärtuslik töötaja, ja kui tööandja sulle ainult „poolikut palka“ maksab, siis tuleb end kehtestada ja öelda, et nüüd on vaja asi tasakaalu viia. Sa ei ole vähem väärtuslik, sa ei ole pool- inimene, kellele saab poolikut või 80% palka maksta. Kui mõni tööandja nii mõtleb, siis tuleks talle lihtsalt vastu hambaid anda, sest see tõbras ei vääri kohta Eesti ühiskonnas.
Naised, pange tähele – kui te palka juurde küsite, ei ole see „ebaviisakus“ ega mingi „liigne nõudlikkus.“ Vastupidi, palka küsides näitate, et hindate oma panust! Seda on miljoneid kordi tõestatud, et inimest, kes julgeb oma väärtust välja tuua, hinnatakse kõrgemalt. Kui keegi veel selle peale nina kirtsutab ja vihjab, et „pole ilus raha küsida,“ siis meenuta: isegi Vargamäe Andres teadis, et põld vajab kündmist ja see, kes ei künna, peab leppima kõrbega. Palgaküsimine on sinu põld ja kui sa ise ei künda, siis tööandja ka ei tule härjaga kohale.
Lõpetuseks – mõelge sellele kui sisemise sõjaratsu saduldamisele. Kui tuleb palgaläbirääkimiste aeg, siis ärge olge seal ujedad, ärge vaadake maha ja kohmitsege nagu koolitüdrukud direktoriruumi ukse taga. Võtke istet, vaadake ülemusele otse silma ja öelge: „Ma olen oma töö eest rohkem väärt. Ma olen väärt sama palju kui mehed!“ Sest te ju olete! Nii et kallid naised, pea püsti ja võitlusesse!
Autor: Ekke Lainsalu, 2024
Kui sul on huvi saada teada rohkem palgaläbirääkimiste kohta, siis liitu uudiskirjaga, kus iga nädal saad palgaläbirääkimiste eksperdilt Ekke Lainsalut uute tehnikate ja nõuannete kohta kuulda – miks, kuidas ja millal palka juurde küsida. Räägime läbirääkimistest ausalt ja filtrita SIIN.
