CV.ee läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et Eesti tööturul jätab töötajate tunnustamine veel soovida.
Suur kiitmine on pigem harv nähtus, kuid päris ükskõik siiski ülemustel pole
Uuringus küsiti, kuidas ülemus töötaja üle head meelt või rahulolu välja näitab. Kolmandik vastanutest tõdesid, et usuvad küll seda, et nende ülemus tunneb töötaja õnnestumise üle rõõmu, kuid ei näita seda välja. Veidi vähem ehk 21% vastanutest tunnistasid, et nende ülemused ei tunne töötaja õnnestumiste üle rõõmu.
Leidus siiski ka neid vastajaid, kelle ülemused tunnustavad töötajaid siiralt ja toovad neid teistele isegi eeskujuks (19%). Samuti on viiendik vastanutest öelnud, et nende ülemus näitab rahulolu välja mõne kiidusõna ja õlale patsutusega.
Veidi põhjalikumate vastuste seas toodi välja nii häid kui halbu näiteid. Tunnustuse poolest toodi välja preemiaid ja boonuseid ning lisatasusid ja lihtsalt kiidusõnu, kuid sama palju leidus neid, kes ei tundnud, et ülemus nende tööalasest edust üldse hooliks või välja teeks.
“Töötajate tunnustamine ja kiitmine on tänapäeval äärmiselt oluline,” selgitas CV.ee turundusjuht Maris Viires. “See muidugi oleneb veidi inimesest, aga paljude jaoks võib avalik kiitus olla samaväärne rahalise preemiaga, kui mitte isegi parem.”
Komplimendid ja klatš on töötajate seas levinud
Küsitlusest selgus, et 71% vastanute töökohas esineb suitsu- ja kööginurgas klatšimist. Peaaegu sama palju (69%) leidus ka neid, kelle töökohas jagatakse teineteisele komplimente ja kiidusõnu.
Komplimendid ja klatšimine on mõlemad levinud just töötajate seas omavahel, kuid mõlema küsimuse puhul tuuakse välja nii häid kui halbu külgi. “Jagatakse komplimente küll, aga seda võiks teha tihedamini ja kõik töötajad,” ütles üks vastaja. Klatšimisse suhtutakse nii neutraalselt kui ka negatiivselt.
“Klatšimine heas mõttes, et vaata tegi sedasi, mida meie saaksime paremini teha!” vastas üks inimene. Mitmete töötajate arvates on nende töökohas tegu pigem halvustama klatšimisega, mis ei ole kellelegi kasulik. “Kadedust on väga palju,” toob üks vastaja välja. “Mõned lihtsalt on enda arvates teistest paremad,” leiab jällegi teine.
Vastuste põhjal võib öelda, et klatšimine on Eesti töökeskkondades (kus keskkond seda võimaldab) levinud, kuid tihtilugu on sel nähtusel negatiivne või halvustav alatoon.
Viires märkis, et tööandja huvides on luua töökeskkond, kus teineteisesse suhtutakse lugupidavalt ning probleemidest räägitakse avalikult. “Kui mured ja probleemid maha vaikitakse ning neid ühiselt ei arutata, siis tekib olukord, kus inimeste eksimustest räägitakse nende selja taga, justkui oleks tegu millegi halvaga. Nii see aga pole, kuna üheskoos vigadest rääkimine aitab töötajal end arendada ja teistel veast õppida,” sõnas ta.
