Ajapikku on välja kujunenud, et karjäärinõustamisele jõuavad noored, kes seisavad suure valiku ees, millist karjääriteed endale rajada. Täna lükkab aga selle müüdi ümber reaalsus, mistõttu karjäärinõustamise võiks läbida iga inimene vähemalt kord aastas või vastavalt oma karjääriarengu vajadustele. Mõte minna karjäärinõustamisele on märk tugevusest ja tahtmisest iseendaga tegeleda, et saavutada tööõnn ja rahulolu.
Karjäärinõustamine on hinnangute prii
Tõepoolest ei ole karjäärinõustaja soovituslik külastus vaid kooliõpilastele, kes seisavad laia karjäärimaailma valikute ees. Karjäärinõustamisele jõutakse ka keskeas, kui leitakse ennast punktis, mil hinge ei rikasta enam töö, mis varem silma särama pani.
CV.ee värbamisjuht Maris Martin kinnitab, et sellisesse punkti jõudmine on inimlik ja lausa normaalsus, kuna elu jooksul on karjääriteekond pikk ning noorena on keeruline paika panna pidav ja suur karjääriline eesmärk – ümbruskond muutub, meie ise samuti muutume.
Tuleb olla vastuvõtlik, kui leiad end situatsioonist, kus staažika töötajana ei rahulda Sind enam antud töökoht või koguni valdkond. Tähtis on seejuures panna enda jaoks paika praeguse töökoha plussid ja miinused – mis antud töökoha ja valdkonna juures meeldib ja mis mitte ning analüüsida, mida uuele teekonnale kaasa võtta või mida jätta. Veel olulisem on aga mitte jääda seisakusse.
Mõte minna karjäärinõustamisele ei ole nõrkuse märk, vaid tugevus, oskus ja tahtmine endaga edasi tegeleda. Mõnikord on tarvis vaid väiksemat muutust – võib-olla töövaldkond sobib, ent võimalik, et võiksid muutuda hoopis tööülesanded või tasub liikuda valdkonna sees teisele ametipositsioonile.
Selliste liikumiste puhul tasub kõigepealt uurida, ehk on võimalus organisatsioonisiseselt positsioone ümber mängida, kui tööatmosfäär rahuldab ja meeldib.
Ent mõnikord on inimeste tööelu segunenud töövälise eluga ning näib, et teist ei olegi. Töökoht võib inimesele hästi sobida, kuid enesele ei pühendata hoogsa tööelu tõttu aega ja töö ei ole enam nauditav.
Selliste situatsioonide juures on koos professionaalse karjäärinõustajaga palju kergem ja hõlpsam leida lahendus, kuidas võiks iganädalaselt ja igapäevaselt leida aega iseendale. Seejuures tasub meeles pidada karjäärinõustamise kuldreeglit: „Karjäärinõustamisel ei anta hinnanguid.“
Karjäärinõustamise teenuse kasu on suurem, kui number, mida tuleb selle eest tasuda. Eriti, kuna tegemist ei ole igapäevaselt kasutatava teenusega, siis kord aastas karjäärinõustamisel mõtete vahetamine on kasulik investeering iseendasse ja oma karjääriteekonda.
Värbamisjuht Maris Martin selgitab seejuures karjääri olemust ja olulisust: „Karjäär on teekond punktist A punkti B, kuhu vahepeale jäävad peatused, ringteed, käänakud, mis kuuluvad iga teekonna juurde. Kui oled sihi kaotanud või teelt kõrvale kaldunud, siis kõrvalise abiga on võimalik sihile tagasi saada. Kui sa naudid seda, mida sa teed, siis oled ise õnnelik, Sinu perekond, sõbrad ja kolleegid on samuti rõõmsamad.“
Enne karjäärinõustamist
Tihtipeale tekib küsimus, kas enne karjäärinõustamist tuleb teha eeltööd, et tunnike oleks efektiivsem? Või mida seal täpsemalt küsitakse? Reaalsuses on kõik lihtsam: isegi, kui nõustatav ei oska parasjagu öelda, mis on senises karjääriteekonnas läinud valesti, siis koha peal selgitatakse üheskoos välja, milles murekoht seisneb. Maris Martin kinnitab, et karjäärinõustamisel õigeid ega valesid vastuseid ei ole.
Kes aga soovib siiski valmistada ennast vaimselt ette, siis võib mõelda sellele, mis tegevused Sulle meeldivad ja millised ei meeldi. Küsida endalt kui palju nendest tegevustest Sa täna teed? Kuidas võiksid jõuda selle ametini, kus neid tegevusi teha saab? Millised on lisakoolitused, mida on selleks tarvis? Kel mõlgub peas mõte karjäärimuutusest, siis tasub mõelda sellele, kas täna on reaalselt majanduslik võimalik karjäärimuutust teha ja kas lähedaste tugi on selleks olemas.
Maris Martin tõdeb, et karjääri muutmine on inimesele uus avastus iseendas. „Tihtipeale on inimesed mõelnud muutusele, ent lõpliku sammu astumiseks on tarvis nõustajaga mõtteid peegeldada. Enamjaolt on vastused inimese sees olemas, aga karjäärinõustamise teel jõuab inimene selgusele ja saab alustada edasiste sammudega, et muuta enda karjääriteekonda.“
Millal minu karjääritsükkel hakkab täituma ja kas siis oleks aeg minna karjäärinõustamisele?
CV.ee poolt läbi viidud tööturu sügistrendide uuringus selgus aga, et inimesed, kes olid ametis rohkem kui 5 aastat, olid enda tööeluga rahulolevamad, kui need töötajad, kes on olnud ühes ettevõttes pool aastat või alla selle.
Seda võib selgitada asjaolu, et kui inimene on leidnud stabiilse päevarütmiga töö, siis õpib seda tööd armastama ja leiab järjest enam pisikesi nüansse, millest tööelus rõõmu tunda. Teisalt võib see tähendada aga seda, et suurema tööstaažiga inimesed on seadnud ennast ajapikku mugavustsooni, mistõttu on ka rahulolu suurem.
Kuuldatavasti on levinud ütlus, et karjääritsükkel käib seitsme aasta kaupa. Tänasel päeval on ühes töökohas töötamise aeg siiski lühenenud – eriti nooremal põlvkonnal.
Täna võib ka viieaastast töökogemust pidada küllaltki pikaks tööstaažiks ning uusi väljakutseid minnakse otsima mõneaastase tsükliga. Seejuures ei tasu ka tööandjal mõista töötajat või kandideeritavat hukka, kuna järjest enam, eriti noorte seas, liigutakse edasi, et astuda uutele väljakutsetele vastu.
Karjäärinõustamisele on aga oodatud kõik inimesed, kes sooviksid hoida oma tööelu, karjääriteekonda kontrolli all – mistahes eluperioodil ja ajahetkel.
Kuula Maris Martini seminari karjäärinõustamisest siit:
