Kaugtöö võimalusi ning sisukaid kodukontori-päevi saavad endale kokkuleppeliselt tööandjaga lubada eelkõige need inimesed, kelle tööks on ühel või teisel viisil looming, asjaajamine ja koostöösuhete loomine, sest oma olemuselt ei nõua need tegevused otseselt kontorilaua taga istumist – kus iganes saad oma sülearvuti või muu nutiseadme kätte võtta, netti ühendada ja seadme akusid vajadusel laadida, saab töö sisuliselt ka tehtud. Aga kas saab ikka?
CV-Online’i kevadisest tööturu-trendide uuringust selgus, et üle veerandi vastanuist eelistaksid töötada kodukontorist ja pea pooled otsivad uut või paremat tööd, et tuua oma argiellu rohkem vabadust oma aega ning töökohta planeerida. CV-Online katsetab maikuus omal nahal läbi, kuidas seda kõike saavutada ja millega tuleb vabaduseihas ootamatult arvestada, et töö saaks ikkagi tehtud – õigeaegselt ja korralikult.
Minu maikuise videoeksperimendi “Töötan kus tahan ja millal tahan” esimese töönädala kokkuvõtteks võin tunnistada, et videoeksperimenti sukeldudes ma mängu huvides suurt eeltööd ei teinud, seega ma ei teadnudki, kas mind näiteks Lõuna-Euroopasse, Belgiasse ja Hollandisse viiv tööreis võimaldab mul üldse ühenduses olla kontoris paiknevate kolleegide ja koostööpartneritega. Esimeseks probleemiks kus-iganes-töötamisele saigi elektripistikute tagaajamine, sest intensiivne töö sülearvuti taga ja neti järjepidev hotspottimine tühjendavad mõlemad nutiseadmete akusid päris kiiresti.
Kohvikutes töötamine võib olla mõnus vaheldus, sest mõtted liiguvad eri keskkonnas erimoodi ja see annab võimalusi olla loominguliselt avatum ja näha probleeme ja lahendusi uue nurga alt, kuid elektripistikute tagaajamine mööda kohvikute ja puhvetite seinaääri on ajakuluks ja tegelikult päris veider. Seega tuleb juba ette teada ja ära kaardistada töötamiseks sobivad kohvikud, kus võiks lisaks energia-hädade leevendamisele pakkuda ka kiiret netiühendust. On ju üldjuhul kaugtööd tegevad loomingulised inimesed seotud suure hulga meilide, foto- ja videofailide ning pilveteenustega, mis kõik toituvad andmeliiklusest.
Reisil teel olles tuleb aga arvestada veel kahe muutujaga, mis tööle keskendumist mõjutavad isegi siis, kui elektri- ja netimured on lahendatud. Esiteks mõjutab tööle keskendumist reisimisega kaasnevad ootamatused, ajakulu ning inimlik väsimus. Lennureiside kaasnev virrvarr, ühest ühendusjaamast teise lippamine viib kõik mõtted vahepeal töösisult eemale ja seega tuleb järgmisesse transpordivahendisse istudes keskendumisega otsast alata. Sama kehtib ka kodulinnas kohtumiselt kohtumisele lipates ja vahepealseid auke mõttetö ja meilindusega täita püüdes – kohvikus tuleb leida sobiv koht, suhelda teenindajatega, tahes tahtmatult võtab tähelepanu ka ümbritseva keskkonnda jälgimine. Ilmselt jõuab selle kõigega ka harjuda, kui see juba tavapäraseks töörütmiks saab.
Käisin huvist tutvumas ka LIFT99 nimelise koostöötamise kogukonnaga, aga selliseid keskusi on üle linna vähemalt Tallinnas ja ka Tartus päris mitmeid. Selliste ühise töötegemise keskkuste plussiks on hea taristu ehk olemas on kõik kontoritööks ja -eluks vajalik, aga sind ümbritsevad inimesed, kes kõik ajavad n-ö oma asja. Seega on iga tööpäev veidi erinev ja mõttekaaslasi saab kõrvalolijate näol leida just selliseid, kes antud päevatöö tegemistega oma kogemustega klikivad. Kindlasti käin tutvumas kuu jooksul ja proovin läbi ka teisi selliseid keskkondi.
Teine videoülevaade – esimese kontorivaba töönädala kokkuvõte:
Mida ma siis esimese kaugtöö-nädala jooksul õppisin?
* Planeeri oma päeva ja tee eeltööd: millistesse linnaosadesse mu päev mind viib? Milliseid asju on targem korda ajada kodukontori turvalises ja tuttavas keskkonnas ning milliseid tööülesandeid saab hästi korraldada ka kohtumiste vahele jäävatel minutitel siin-seal jooksupealt? Alustasin planeerimisega nii, et kirjutasin kõik teha vajavad tööülesanded telefoni-märkmikusse kirja, et tegevuste fookus oleks koguaeg silme all.
* Mõtle läbi, millised tegevused nõuavad kindlasti stabiilse ja kiire internetiühenduse olemasolu ning milliseid tööjuppe saab teha ilma netita. Planeeri päev nii, et head netiühendust nõudvate tööülesannete teostamise hetkeks oled näiteks mõnes ühistöökontoris või kohvikus, milles elektri- ja netiühenduse olemasolu juba tunned.
* Kaasa tasub alati võtta korralik akupank, sest kõige kiirem üllatus ja sujuvat töötegemist häiriv takistus avaldub elektrienergia puudumise näol.
* Kuigi loometööd saab teha tõesti kõikjal – kohvikus, lennujaamas, transpordivahendis -, mõjutab töövõimet ja reisil tehtava töö kvaliteeti ka inimlik väsimus ning tähelepanu hajumine muu virr-varri peale. Jäta endale pause nautiga ka ringiliikumist ning vabadust! Samuti tuleb leida mõistlik töörütm – näiteks teha ühe lennusõidu ajal mõttetööd ja koguda ideid kokku oma peast, järgmisel lennureisil keskenduda juba aga teadlikult mõtete vormistamisele ja järelduste tegemisele. Nii ei tegele sa kõigega koguaeg ja tulemused on sisukamad. Kaugtöö ei tähendada “pidevalt töötamist”.
* Kontoris töötavad kolleegid tahavad ka sind näha ja sinust kuulda – liikvel olles on lihtne neid unustada, aga siiski tasub meeles pidada, et nad on sinu paljude tööprotsesside strateegiliseks partnerisk ja oluliseks osaks. Kui jooksed ajaliselt ummikusse või on kaugtööd tehes midagi erakorralisemat vahele tulnud, informeeri kontoris töötavaid kolleege sellest. Hoia kontakti.
* Kaugtööd tehes on kohutavalt lihtne hakata vahepeal toimetama isiklike asjadega, vaadata, mis toimub sotsiaalmeedias ja viia oma mõtteid muul viisil tööasjadest eemale. Ole püsiv, sest muidu tekib tööprotsessis kaos ja tulemused kannatavad. Pane paika tööaeg ja tegele siis ainult tööga. Mina tegelesin lühemate rongisõitude ajal niisama mõttetööga ja tegin telefoni märkeid, aga suhtlesin ka kodustega ja sõpradega, võtmata sülearvutit kotist väljagi. Kahetunnise rongisõidu aga keskendusin ainiti töö tegemisele ja ei lasknud end häirida ka ümbritsevast jutumulinast, kasutades kõrvaklappe. Nii sujus töö tegemine oluliselt tulemuslikumalt.
Jälgi mängu ja jaga oma kaugtöö-kogemusi ning töövabadust:
* Instagram.com/cvonline_eesti