Inimesed, kes teevad eelkõige loometööd või juhivad inimesi ja protsesse läbi organiseeritud suhtluse, saavad lubada endale kaugtööd – helistada ja meile saata, ideid genereerida ja neid vormistada saab ju asukohast sõltumata, kõikjal, kus saab sülearvuti või muu nutiseadmega netti lülituda. Töötundide ja -tulemuste üle arvepidamine nõuab aga organiseeritust ja enesedistsipliini, kogesin eksperimendi käigus omal nahal.
Eksperiment: kuidas on olla vaba kui lind, reisida mööda ilma aga teha samal ajal ka tööd? Mõeldud, tehtud! #videoeksperiment #outofoffice #töösaabtehtud #cvonline Millised on Sinu isiklikud kogemused #kaugtöö tegemisel?
Võtsin mais ette kahenädalase ringreisi mööda Euroopat, et külastada sõpru ja näha paiku, kuhu ma varasemalt pole sattunud, aga eesmärgiks oli ära teha seejuures kogu igapäevatöö nii, et miski ei kannataks. Kolleegid pidid olema veendunud, et ma olen olemas, osalen vajadusel koosolekutel üle Skype’i ja lahendan jooksvaid ülesandeid nii, nagu olen seda teinud ka kontoris töötades.
Peale mõnepäevast teel viibimist, ohtraid lennu-, rongi- ja bussireise mõistsin kiiresti, et kõikidele sisulist mõttetööd eeldatavatele meilidele ei ole vaja siiski vastata kohe nende saabumise hetkel, vaid tööteemasid peab enda jaoks suutma koondada, et nendega siis süvenenult tegeleda endale sobival hetkel, kuid siiski õigeaegselt.
Teise õppetunnina mõistsin, et meilidele, mis vajavad vaid minu kinnitust ja lühikommentaari, on lihtsam vastata siiski kohe, esimesel võimalusel kasvõi metroos seistes, sest siis tead, et asi on korras. Kolmas kogemus tõi mu tööellu tagasi lihtsad telefonikõned – selmet seletavalt ja pikalt meilida, valisin numbri ja helistasin. Tasakaal meilimise ja kõnelemise vahel tekkis märkamatult. Nüüd pole enam Euroopas reisides ka hinnaerinevusi, netti saab kasutada kõikjal samamoodi kui koduvõrguski, mis tõi mu argitoimetustesse tagasi ka Skype’i- ning Facebooki-kõned.
Reisil olles täiskohaga tööd tehes pidin aga arvestama ka reisiväsimusega. Isegi kui plaanisin kahetunnise rongisõidu käigus teatud tööjupid ära lõpetada, jäin hoopis magama, sest reisimise tringel-trangel väsitab puht inimlikult. See lõi aga minu tööplaanid sassi ja lükkas fookust ja keskendumist eeldava mõttetöö hoopishilisõhtusse. Ühesõnaga – reisides töötades peab arvestama, et kõik võib muutuda ja ise peab ka ülimalt paindlik olema.
Kaks olulist asja lähevad sellisel viisil kaugtööd tehes paigast ära – arvestus töötundide üle kaob, sest töö tegemine muutub „teen selle asja ära“-põhiseks ja hotellis wifi-võrku saades sa ei mõtle, et täna on kaheksa töötundi juba täis, las olla. Ikka teed, et homseks tehtud oleks ja uus päev algaks „puhtalt lehelt“. Kunagi ei tea, mida uus päev tegelikult toob ja millal järgmine rahulik tööaeg tegelikult tekib.
Söömisega on samasugused segased lood. Näiteks istusin Maastrichtis kohvikus maha eesmärgiga süüa, aga kuna seal oli olemas elektripistik ja hea kiire internet, kasutasin kohe juhust, et teha ära töö, mis sisaldas suuremate failide üles-alla-laadimist ja lõuna jäigi pidamata. Reisil olles teed pidevalt valikuid selleks, et töö saaks tehtud. Nii väldid ju ka süümepiinade tekkimist, et äkki kolleegid kontoris arvavad seda või teist.
Tööd ei saa reisil olles teha samas rütmis kui toimetavad kolleegid kontoris, mistõttu tuleb energiat panustada ka kolleegide informeerimisse. Minul oli eesmärgiks olla Skype’is enamvähem koguaeg olemas – nii tekkis mul võimalus kas kiirele küsimusele operatiivselt vastus anda niigi üle ääre ajavat meilikasti täiendavalt koormamata või siis sain informeerida, millal saan küsimusele vastust või probleemile lahendust täpsemalt pakkuda.
Paar korda libastusin oma tööaja planeerimisel ka ajavööndite tõttu. Seega tuli kasuks, et mu telefonis paiknev kalendri-äpp oli sünkroonitud mu töökalendriga – nii oskab nutikas nuhvel ise tegevuste ajavööndeid asukohast sõltuvalt kohendada ja õigel ajal eelnevalt planeeritud konverentsikõne või muid ajaliselt määratud kokkuleppeid meelde tuletada.
Kui töö võimaldab samal ajal ka reisida, on see suurepärane võimalus näha maailma teistmoodi kui puhkusereisile minnes, aga selleks, et töö saaks tehtud, tuleb palju ka ise vaeva näha, palju erandeid teha ning sõlmida läbi mõeldult kokkuleppeid ka kolleegide ning koostööpartneritega – et nad oleksid alati kursis, kus sa oled ja mis sinu elus toimub.
