Suveajale üleminek, mille kaotamist arutab täna Euroopa Parlament, röövib igal aastal vaid nädalaga Eesti ettevõtteilt kümneid miljoneid eurosid.
„Suveaeg kehtestati esimese maailmasõja ajal kütuse säästmiseks, kuid täna on kellakeeramise peamiseks mõjuks unevõlg, mis laastab inimeste töövõimet vähemalt nädal aega,“ rõhutas karjäärivärava CV.ee ekspert Rain Uusen. „Kahju kasvab veelgi, kui arvestame juurde ka kellakeeramise ajal sagenevad haigestumised.“
Viimatise kellakeeramise järel ebaõnnestus ainuüksi õigeaegselt tööle jõudmine 7% töötajaist, näitas toonane CV.ee uurimus. Uurimuses selgus, et vähemalt 15 kontoris üle Eesti ei jõudnud peale kella keeramist suveajale mulle õigeks ajaks tööle mitte ükski töötaja. Iga neljas vastaja tunnistas, et kellakeeramine lööb nende igapäevase elurütmi paigast.
Segi paisatud päevarütm ja unevõlg
Suveajale üleminek põhjustab Uuseni kinnitusel inimestel keskmiselt 40-minutilise unevõla. „Uurimuste järgi pärsib see inimeste terveks järgnevaks nädalaks tuntavalt inimeste keskendumisvõimet, töörahulolu ja tulemuslikkust,“ selgitas Uusen. „Järgneval nädalal [peale kellakeeramist] kasvab oluliselt näiteks interneti meelelahutussaitide külastatavus tööajal, aga ka töös tehtavate vigade ja isegi tööõnnetuste arv.“
Kaks kolmandikku vastanuist kinnitas, et tunnevad kellakeeramise mõju ise ja otseselt.
Ainuüksi tööaja raiskamine mittetöistele tegevustele kasvab kellakeeramise järgsetel päevadel umbes 20%, millele lisandub kehvem motiveeritus ja madalamad töötulemused. Uuringute järgi võib päevarütmi segipaiskamine mõjutada tundlikumaid inimesi aga kuni kolme nädala jooksul. „Eestis pole selle majandusliku mõju kohta väga põhjalikku analüüsi, kuid et meil töötab umbes 660 000 inimest, peame kellakeeramise negatiivset mõju arvestama mitte miljonites, vaid kümnetes miljonites eurodes,“ rõhutas Uusen.
Neli inimest viiest on kellakeeramise vastu
Kui majanduslikku kahju saab hinnata suurusjärgu täpsusega, siis mõju enesetundele ja tervisele tajub iga inimene Uuseni kinnitusel väga otseselt. „CV.ee uurimuses laitis neli vastanut viiest kellakeeramise maha,“ märkis Uusen. „Kaks kolmandikku vastanuist kinnitas, et tunnevad kellakeeramise mõju ise ja otseselt. Ja asi pole ainult enesetundes, Alabama Ülikooli uuringust selgus näiteks, et kellakeeramise järgsel nädalal kasvab infarktide arv lausa 10%.“
Täna arutab Euroopa parlament resolutsioonikavandit, mille transpordi ja turismi komisjon esitas kellakeeramise lõpetamiseks. Teaduslikud uurimused ei ole suutnud tõestada kellakeeramise olulisi positiivseid mõjusid majandusele. Samal ajal on selgelt näha mitmeid hoiatavaid trende, kuidas ühelt ajalt teisele üleminek kahjustab inimeste tervist, põllumajandust või vähendab liiklusohutust.
Karjääriarengu kontaktvärav CV.ee on 21-aastase kogemusega Eestis asutatud internetipõhine värbamisettevõte ja tööportaal, mis tegutseb tänaseks ka Lätis ja Leedus. CV-ONLINE kuulub maailma suurimasse online värbamisettevõtete gruppi www.monster.com ja pakub teenuseid üle kogu maailma.
