Küsisime oma värskes uuringus inimestelt, kuidas mõjutas neid kella keeramine suveajale. Uuringus osales kokku 1839 inimest. Uuringu tulemustest selgus, et kella keeramisel on tänapäeval suureks abiks automaatsed kellad, mis ise ennast õigele ajale seadistavad. Küsimusele: ’’Millal keerasid sina kellasid?’’ vastas lausa 25.34% inimestest, et neid aitas kella automaatne keeramise funktsioon. Kella keerasid õigeks enne magama jäämist vaid 19.03% inimestest. Teised said sellega hakkama järgmise päeva jooksul. 18 inimest vastasid, et unustasid kella keerata ning avastasid selle tänu uuringule.
23 inimest otsustasid elada terve nädalavahetuse uues ajavööndis.
Üldise tagasiside põhjal on võimalik teha järeldus, et kella keeramine tuleks ära unustada ning sellel pole mingit mõtet. See pärsib vaid uneaega ning tekitab rohkem väsimust kui midagi muud. Lausa 55.68% vastanutest tunnistas, et kella keeramine pärsib neid ennast ning nende pereelu. Enamus vastajatest eelistaksid jäädagi püsivalt suveajale ning 54.81% vastanutest ei poolda kella keeramist üldse.
Uurisime, kas inimesed ka õigeks ajaks tööle jõudsid – selgus, et sellega probleeme polnud. Mureks oli aga see, et väsimus kimbutas pärast kella keeramist tööl lausa 41.22% vastanutest. Hommikuti oli raskem tõusta ning üldine enesetunne oli kehvem. Vaid 122 inimest magas totaalselt sisse just tänu kella keeramisele.
Enimlevinud kella keeramisest tingitud ebameeldivateks olukordadeks oli hilinemine või liiga varakult kohale jõudmine. Suur osa oli seotud otseselt transpordivahendite varasema startimise või hoopis liiga pika ooteajaga. Paljud vastused olid ka seotud pisipere kooli või lasteaiaga, kus hommikuses meeltesegaduses on lapsi valel ajal kohale sõidutatud.
Noppisime välja ka mõned lustakad näited, mis on tekkinud meie vastajatel tänu kella keeramisele:
- Tõusin eile varahommikul kell 4, mitte kell 3, sest olin eelmisestvalvest laupäeva hommikul tulema kakates ja lõunaks kohale jõudes unustasin kella keeramise asja üldse ära. Seetõttu jäin tööle tund aega hiljaks. Isegi rohkem, sest rongide sõiduplaan varahommikust keskpäeva poole harveneb. Ülemus, kes oli selleks puhuks, kuna talle teatati, et ma ei ole oma ööpäevasesse vahetusse kohale ilmunud, seisis naerulnäol juba uksel ja küsis: “Noh, kas hakkame karistama?!”
- 2016 aastal tööle hilinemine kõige piinlikum. Ülemus helistas ja küsis, mis öösel tegin. Tekkis lausa vaikus, kummaline küsimus ülemuse poolt. Tööle pidin jõudma kell 14.00.
- Istusin naabrimehe autosse, arvates et see on minu oma, aga naabrimees ootas samal ajal oma abikaasat, aga minu abikaasa ootas mind meie autos kõrval, kõik olid hämmingus ja vaatasid suurte silmadega mind, ja loomulikult pärast hakkasime naerma.
- Läksime elukaaslasega kinno ooperit vaatama. Sättisime linna varem, et rahulikult süüa ja mõned dringid teha. Aja kontrollimiseks kasutasime elukaaslase käekella ja viskasime nalja, et ooperisse ju ei hilineta. Ühel hetkel jäi pilk restoriani seinakellale (kuskuures mõlemad samal ajal). Selgus, et käekell oli nn vanas ajas ja ooper juba alanud. Läksime siiski ja “Madame Butterfly” traagiliste helide saatel libistasime end esimestele vabadele toolidele.
- Pühapäeval tööl ei keeranud kella talveajale. Pisut purjus põhjanaaber avastas, et peab jooksuga laevale minema. Ei hakanud tagasi ka hoidma.
- Esmaspäeva hommikul tütart äratades teatas too kategooriliselt – mine ära, öö on!! Lõpuks väikese hilinemisega lasteaeda jõudes saabus veel teisigi alles meiega üheaegselt ning selgus, et ka ühte rühma kasvatajat pole veel. Tütar arvas vaid, et näe, nii juhtub kui öösel üles aetakse!
Toimetaja soovitab:
Kellakeeramine röövib majanduselt kümneid miljoneid eurosid aastas
