CV.ee poolt läbiviidud uuringust selgus, et mitte alati pole töötajad end töövestluseks hästi ette valmistanud ning on tekkinud olukordi, kus inimene isegi ei tea, mis positsioonile ta kandideeris.
Paljud töölesoovijad ei tea isegi ametit, kuhu nad kandideerivad
Tuleb välja, et värbajate tööintervjuud võivad tõsiste teemade kõrval ka lõbusaid vahejuhtumeid pakkuda ning omapäraseid kandidaate laua taha tuua. 
Läbivalt on siiski peamine mure uute töötajate leidmisel see, et kandideerijad ei tea isegi kuhu nad kandideerivad. „Inimene ajas segamini kuhu kandideeris, ning oli segaduses kui toimus töövestlus“, oli ühe vastaja kommentaar.
Teine tõi aga välja, et tihti hinnatakse oma oskuseid üle: „Otsisime keskastmejuhti – CV oli asjalik, kuid vestlusele ilmus tunkedes ning õliste kätega habetunud mees, kes oli lihtsalt oma võimeid üle hinnanud“.
Kurioosumitest veel rääkides on ühel värbajal olnud selline kogemus: „Veidraim tööintervjuu oli, kui 24 aastane noormees tuli koos emaga tööintervjuule, kuid viimane tahtis samuti osaleda. Olin sunnitud ema saatma ukse taha ning kahjuks ei tulnud intervjuust midagi välja, kuna ema segas iga 10 minuti tagant, astudes uksest sisse sooviga hirmsasti oma poega aidata.“
Pildid ja e-maili aadressid on need, mis kandidaate alt veavad
Elulookirjelduste ja motivatsioonikirjade puhul on läbivaks teemaks kandideerimiseks mittesobivate piltide ning e-maili aadresside kasutamine.
Avarate dekolteede ja pruntis huultega fotod pole päris see, mida kandidaatidelt oodatakse. Samuti pole hea mõte kasutada kiisuke123, sexikiizy, iluzpoiss ja rambo900 stiilis aadresse, mida värbajad siiski saavad.
Samuti peetakse probleemiks seda, et oma võimeid hinnatakse üle. „Vastuolud on väidetava keeleoskuse ja oma teksti sõnastuse vahel. Teine tüüpsituatsioon on selline, et CV päises on loetletud ametid, mis mingil määral ei seostu kandideeritava ametikohaga“, toob näiteks üks vastanu.
Tihti võivad kandideerijad ka valesti mõista anda, mida nad tegelikult soovivad. Nagu kirjeldab üks värbaja: „Huvitav leid oli see kui kandidaat kirjutas, et tegelikult tal raha ei ole vaja, aga kodus hakkas igav ja tuli tahe miskit teha. Juurde lisati veel klausel, et kodust ei väljuta kui kätte ei saa 1600 eurot. Võta siis näpust. Kas tegelikult raha ikka on oluline?“
Aitab halast küll! Kas Sina oled 77% seas, kes ei ole tööga rahul ja leiad end igapäevaselt halalaulu ümisemast või koguni kõvahäälselt lalisemas? Tahame aidata kaasa Sinu elumuutusele. Osale “Aitab halast!” kampaanias ja ava endale võimalus midagi päriselt enda karjäärielus muuta! 
