Tööandjad kurdavad, et iga aastaga suureneb nende kandideerijate hulk, kes ei saa õieti aru, kuhu nad kandideerivad. See tähendab, et ei süveneta piisavalt ettevõttesse ega tööpakkumisse või lihtsalt ei saada sellest piisavalt hästi aru ja lõpuks pettuvad nii kandideerijad kui ka värbajad.
CV.ee turundusjuht ja värbamisega tihedalt kokku puutunud Maris Viires jagab nõu, kuidas töövestluseks valmistuda ning kuidas vestluse käigus näiteks palganumbri kohta küsida.
Kogu kandideerimine algab põhjalikust ettevalmistusest
Kõige olulisem osa töövestluseks valmistudes on tegelikult juba töökuulutuse lugemine. “Soovitus number üks on mõelda enda jaoks selgeks mida ma päriselt tahan ja lugeda põhjalikult töökuulutust ja tingimusi,” ütles Viires.
See aitab vältida olukordi, kus selgelt ei saada tööpakkumisest või ettevõttest aru ning aitab kandideerijal endale ebasobivaid variante välistada. Oluline on ka CV ja motivatsioonikirja ettevalmistus.
“CV-d ette valmistades on alati mõistlik mõelda, mida värbaja otsib sellele ametikohale ja kas need osad on CV-s esindatud,” selgitas Viires. Täpselt sama kehtib ka motivatsioonikirja kohta. “Rohkem rõhku sellele, miks sa seda töökohta soovid ja millist lisaväärtust pakud organisatsioonile ja vähem keskendumist sellele, mida oled teinud varasemalt.”
Millele töövestlusel rõhku panna ja kas tasub kohe palganumbrit küsida?
Töövestlusele minek on korraliku ettevalmistusega kindlasti tunduvalt lihtsam, kuid ka vestlusel käitumise ja selle kohta, mida küsida, on Viiresel mitmeid nõuandeid.
Peamine soovitus on endiselt see, et kandideerija näitaks kogu protsessi käigus välja, et ta on huvitatud organisatsiooni käekäigust. Viirese sõnul tähendab see näiteks intervjuul või grupitöödes osaledes pigem missioonile keskendumist, samuti soovitab ta küsimusi küsida.
“Küsimine näitab, et oled arengule suunatud, huvitud organisatsioonist ja tõenäoliselt oled mõtlev inimene,” sõnas Viires. Samuti soovitab ta vestlusel uurida põhjalikult organisatsiooni tausta (missioon ja visioon) ning turu väljakutsete kohta.
Tõenäoliselt on paljude kandideerijate jaoks töövestlusel suurimaks väljakutseks palgaküsimus. Kuidas sellele läheneda ning kas tasub otse küsida, et kui palju ikkagi maksma hakatakse?
Viiresel on siinkohal mitu nõuannet. “Selle asemel, et küsida, kui suur on palk, küsi parem millised on töötingimused,” ütles Viires. Tihtipeale võib tööandja vestlusel kandideerijalt ise palgaootuste kohta küsida.
Siin on Viirese sõnul kaks varianti: “Ütled, millise summaga oled arvestanud või millisesse vahemikku soovid, et palganumber jääks. Või teiseks, palud, et tööandja teeks sulle esmalt omapoolse pakkumise ja räägite sealt edasi.”
Mõned lisasoovitused töövestluse kohta
Viires toob kõige olulisema punktina töövestluse kohta välja kuulamise. “See on peamine omadus, mida tegelikult vestlustel kõrgelt hinnatakse ja mille alusel enamasti ka juhid teise poolega vestlust õnnestunuks peavad,” ütles Viires. “Seega päriselt keskendu, kuula, tee märkmeid vajadusel ning peegelda kuuldut tagasi.”‘
Intervjuu lõpus soovitab Viires küsida enda kohta tagasisidet, vajadusel võib ka täpsustada, et millal tagasisidet oodata võiks. Sedasi saab vältida olukorda, kus peale töövestlust mitu päeva teadmatuses tuleb istuda.
Lõpetuseks sõnab Viires, et et inimesi värvatakse juurde enamasti ikkagi organisatsioonile suurema kasumi toomise eesmärgil, kusjuures kasum ei pea alati väljenduma rahas. “Seepärast enne oma nõudmiste letti panekut tasub mõelda, mis on see kasu, mida mina saan omalt poolt pakkuda nii organisatsioonile kui ka organisatsiooni klientidele.”
