Keegi meist ei tea täpselt, mida tulevik toob. Selge on see, et 21. sajandil alguse saanud tehnoloogiarevolutsioon toob endaga kaasa hulgaliselt muudatusi, millest paljud ootavad alles ees. Ka tööturg saab puudutatud suurte muudatuste poolt. Eriti selles osas, kuidas inimesi värvatakse ning milline hakkab tulevikus töötamine üldse välja nägema.
Uurisime kolmelt oma ala eksperdilt, milline saab olema värbamine ja värbamisturg aastal 2030 ja kuidas ettevõtted selle jaoks valmistuda saaksid.
G4S: juba lähitulevikus võib kaubanduskeskuses appi tulla hologramm
Eesti suurima turvaettevõtte G4Si värbamisjuhi Indrek Sarjase sõnul mõjutab värbamist kõige enam kogu töötamise filosoofia muutumine. “Me lähme ikkagi päris jõuliselt ma arvan järgmise kümne aasta jooksul edasi tööampsudega,” sõnas ta. Sarjase arvates töötavad tulevikus üha enam inimesi projektipõhiselt, valides ise endale töötamiseks sobivad aja ja koha. “See seab tegelikult ka värbamisele teistsugused tingimused. Me ei otsi endale enam nii väga püsivat töötajaskonda, vaid pigem nii öelda projektipõhiselt.”
Kui täna võib igas suuremas poes ja kaubanduskeskuses kohata mitut turvameest, siis Sarjase sõnul võib kümne aasta pärast pilt juba üpris teistsugune välja näha. “Ma arvan, et ka turvaturg järgmise kümne aasta jooksul kindlasti väga palju muutub, et selline klassikalisi kaupluse turvatöötajaid ei pruugi me kümne aasta pärast enam näha,” ütles ta. Pigem panustab ta tehnoloogiliste lahenduste peale. “Võibolla kuskil poes on ainult kaamerad ja inimene, kes neid jälgib, istub kuskil arvutite taga. Kui meil on vaja sekkuda, võib esimeseks sekkumisviisiks olla projekteeritud hologramm, kes inimesega suhtleb.”
Ka värbamise protsessid ja kogu värbamise ülesehitus on Sarjase sõnul muutumas. Üha enam on värbamisspetsialistid sarnanemas juba kliendihalduri tüüpi inimestega, kes hoiavad inimesega suhet, sarnaselt ettevõtte ärilisema poolega. Juba praegu on mitmetel ettevõttetel, nagu näiteks G4S-il, olemas andmebaas erinevatest inimestest. Täpsemalt, nende oskuste ja eelistustega, et neid vajaduse korral projektipõhiselt oleks võimalik tööle kutsuda.
“Me hoiame neid kursis ka sel hetkedel, kui me ei kasuta nende teenuseid. Oleme aktiivselt ühenduses: küsime, kas neile võiks pakkuda huvi meie praegune tööamps,” rääkis Sarjas. Tema sõnul hakkavad tulevikus ettevõtted tõenäoliselt üha enam pöörama tähelepanu ka nendele inimestele, kes ei pruugi antud hetkel küll ettevõtte hingekirjas olla. Ent kellel on potentsiaal mingil hetkel jälle mõnes projektis kaasa lüüa.
Tööampsud
Tööampsudest rääkides lisas Sarjas, et praktika on nende majas juba ka laialt levinud. “Lisaks 2400 püsitöötajale on meil mõnesajast inimesest koosnev G4S Staff. Seal on need, kes tahavad teha tööampse ja saada osa konkreetsete sündmuste melust. Täna tullakse Tallinnas Hollywoodi filmivõtetele turvatööd tegema, et teenida lisaraha ja näha samal ajal, mismoodi Christopher Nolan kassahitti teeb. Või soovitakse laulupeole turvatöötajaks tulla lihtsalt sellepärast, et nii võimsast rahvasündmusest osa saada. Samuti on meil G4S Staffi võrgustikus suur hulk rallifänne, kes igal aastal Rally Estonial või Saaremaa Rallyl rajajulgestajaks tulevad. See on kasvav trend ja järjest rohkem inimesi soovib meie G4S Staff võrgustikuga liituda,” sõnas ta.
Tulevikuks valmistumiseks soovitab Sarjas ettevõtjatel loobuda tänastest kitsendustest ja piirangutest. “Tuleks olla hästi avatud meelega, mõelda oma tänastele protsessidele. Ja ka sellele, kuidas hästi kiiresti neid tööampse nii öelda pardale saada, et ettevõtte enda kulud ei läheks tööampse kasutades liiga üles,” ütles ta.
Tulevikku vaadates tõi Sarjas ka välja: kui muutub tööturg ja värbamistrendid, peab kaasa tulema maksukeskkond. “Kuna tööturg liigub rohkem selles suunas, et inimesed tegelevad mitme erineva projekti kallal osalise tööajaga, siis ilmselt muutub ka maksukeskkond. Meie tänane tööjõu maksustamine ei soosi osalise koormusega projektipõhist tööd. Tööandja peab selle pealt kõrgemaid makse maksma, võrreldes täistööajaga tööle võetud töötajatega. Loodetavasti see muutub tulevikus, et tööandjatel oleks lihtsam osalise töökoormusega inimesi värvata.”
LHV: pangandusest inimelement ära ei kao, aga tulevikus võib robot sinu kandideerimisavaldusele ise esmase vastuse anda.
Kümne aastaga muutub tööturg kindlasti ja tehnoloogia areng mõjutab kindlasti ka pangandussektorit. LHV personalijuht Liisa Põldma arvates hakkab tulevikus samuti tehnoloogia värbamisprotsessides veelgi olulisemat rolli mängima. Täpsemalt artificial intelligence ehk tehisintellekt (AI). Juba praegu on AI tulnud ettevõtetele appi. Näiteks on mõndadel ettevõtetel olemas „chatbot“ värbajad ja automaatsed videointervjuud.
Ma arvan, et see AI suudab tulevikus palju enamat kui täna. Näiteks tuvastada ka selle, kus on tööandja jaoks see õige talent peidus,” rääkis ta.” On võimalik, et AI kaardistab inimeste sotsiaalmeedia huviprofiile, töökohti, haridust,” sõnas Põldma, kelle sõnul on tulevikus kindlasti sellise tehnoloogia kasutamine värbamises palju efektiivsem ja tõhusam kui tänasel päeval. “Ehk tuleb AI appi ka tööotsija jaoks, kui ta otsib uut väljakutset. Ehk on siis olemas selline isiksusetest võimetest, mille tööotsija ära täidab. Ja mis kohe automaatselt suudab inimesele sellest tulenevalt pakkuda mitte ainult mis valdkonnas ta töötada võiks, vaid juba ka konkreetseid ettevõtteid ja rolle.”
Muutuv tööstruktuur ja tehnoloogia
Tööstruktuur on muutumas juba täna ning Põldma sõnul tuleb kümne aasta pärast olla valmis selleks, et suuresti tuleb töötada ajutiste tiimidega. “Ilmselt tahavad paljud inimesed töötada osakoormusega, palju lühemat aega kui ehk praegu üks töötaja keskmiselt töötab, võibolla projektipõhiselt,” rääkis ta. Seega tuleb Põldma sõnul olla tööandjatel ja just värbamisosakondadel olla valmis töötama mõnevõrra rohkem ajutiste tiimidega kui täna.
Juba täna on olemas süsteemid ja programmid, mis teevad värbajate eest kandidaatide eelvaatluse ehk prescreening’u ära. “Ma usun, et kümne aasta pärast on need lahendused oluliselt edasi arenenud. Näiteks süsteem skannib ise CV-d läbi, sinu eest, otsib sealt õigeid märksõnu, kogemust ja toimetab ise nende kandidaatidega. Ütleb neile ära, tõstab järgmisesse vooru ja teavitab juhte, et nüüd on vaja midagi teha, kuskile tulla,” rääkis ta. Seega võib tänaste süsteemide edasine areng tähendada seda, et tulevikus öeldakse inimesele juba “arvuti” poolt ära, kas ta sobib antud töökohale.
Kuid Põldma sõnul ei ole siiski inimelement vähemalt pangandusest mitte kuhugi kadumas. “Arvan, et juba täna on selliseid inimesi, kes tahavad kasutada ära kõikvõimalike tehnoloogilisi lahendusi, et oma asju kiiresti tehtud saada. Aga inimene on inimene ja vahel ta tahab saada seda päris inimest vastas ka,” ütles ta. “Ma ei näe praegu sellist varianti, et pangakontorit kui sellist üldse ei olegi. Panka teha niiviisi, et me oleme kuskil eemal, näost-näkku mittekättesaadavad, seda vast päris lähitulevikus ei tule.”
CV.ee: juba täna alanud trendid ja muutused lihtsalt jätkuvad, värbamine muutub kiiremaks, aga töösuhe sõlmitakse ikkagi inimeste vahel
Inimelement ei kao kuhugi ka kogu värbamisprotsessi juurest. Vähemalt sedasi arvab CV.ee värbamisosakonna juhataja Maris Martin. Tema sõnul on tehnoloogia kasutamisel omad plussid ja miinused ning vahel võib see asjad liialt must-valgeks teha. “Kõike ei loe ju CV-st välja,” ütles Martin. “Ehk siis ikkagi see inimkontakt peab kindlasti värbamise juurde jääma ja jääb ka edaspidi,” ütles ta. Pigem aitavad tehnoloogilised lahendused Martini sõnul ära teha suure osa eeltööst, mis värbamisega kaasneb. Ent lõppkokkuvõttes luuakse töösuhe ikkagi kahe inimese, mitte inimese ja roboti vahel.
Kümme aastat on pikk aeg ning Martini sõnul ei suuda keegi suuri ootamatuid muutusi ette näha. Pigem jätkuvad tulevatel aastatel juba täna olemasolevad trendid. “Sotsiaalmeedia kasutamine, algoritmide kasutamine, töökuulutuste täpselt õigete kandidaatideni sihtimine,” selgitas Martin. “Kõik see, mis on praegu turunduses käima läinud, mis on jõudnud värbamisturundusse, see kindlasti läheb edasi. Et sobivale kandidaadile pakutakse töökohta, mis võiks tema erinevate huvide, varasema töökogemuse, asukoha järgi talle sobida,” rääkis ta.
“Tänu tehnoloogia abile jätkub täpsem tööpakkumiste sihtimine õigetele kandidaatidele,” ütles Martin. Jätkuvaks trendiks on tema sõnul ka globaliseerumine: “Üha enam inimesi on töötamas maailma erinevates kohtades, tegemas kaugtööd, seal kus see on võimalik. Tänu sellele võivad nähtavasti värbamisprotsessides olulisemaks saada ka erinevad isiksuse testid, et aru saada, mis inimesega tegelikult tegemist on,” ütles ta.
Tehisintellekt värbamises
Sarnaselt G4S ja LHV personalijuhtidele tõi ka CV.ee värbamisjuht välja tehisintellekti kasutamise värbamisprotsessides. “Mingi osa tööst saab ju tegelikult ära teha tehisintellekt. Eriti kui kandidaate on palju, kuid see kehtib pigem suurriikide kohta, kus inimesi on tõesti palju,” ütles ta. Tehnoloogiliste lahenduste osas võib Martini sõnul suureneda ka videolahenduste kasutamine värbamisprotsessides, mis praegu on veel vähemalt Eesti mõistes lapsekingades.
Üldjoontes jätkuvad Martini arvates juba täna käima läinud trendid ja muutused, kuid kindlasti lähevad kõiksugu värbamisega seotud protsessid kiiremaks. “Aeglased protsessid vajuvad unustuste hõlma. Osad lahendused mis meie jaoks juba siin praegu on täiesti tavalised, võibolla hakkavad alles mujal maailmas kohale jõudma,” sõnas ta.
