Eesti tööturul on tööjõupuudus. Sellest räägitakse meedias, seda teavad nii tööandjad kui ka töötajad ja tihti tuleb isegi hästi tasustatud töökohale inimest tikutulega taga otsida. Kuid mis on tööturu praeguse seisu taga ning mida võib tuua tulevik?
Kas Eestis jääbki tööjõupuudus kestma või on oodata muutusi?
Hiljuti käis CV-Online-i korraldatud seminaril just sel teemal rääkimas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kelle sõnul võib praegune olukord tööturul juba lähema aasta jooksul palju muutuda, “arvestades seda, mis on maailmamajanduses toimumas.”
Oja heitis veidi valgust ka põhjustele, miks hetkel üldse Eestis säärane tööpuudus eksisteerib: “Osa tööjõupuudusest, mida me täna näeme, on tingitud pikaajalistest trendidest. Meil on vananev rahvastik, meil on muutuv majandusstruktuur, tulevad uued valdkonnad, sinna on keeruline leida inimesi. Samuti, hakkab silma paistma see, et inimeste tööharjumused muutuvad – inimesed tahavad rohkem vaba aega ja üldse vähem töötada” loetles ta erinevaid põhjuseid.
Seni odava tööjõu eelisel püsinud harudest vabanev tööjõud ei pruugi haakuda kasvavate ettevõtete vajadustega. Kui hääbuvatest madalama tootlikkusega harudest peaks korraga vabanema palju töötajaid, võib tööpuudus kasvada hoolimata sellest, et teistes harudes püsib tööjõupuudus.
Uutesse valdkondadesse lähevad harilikult tööle noored. Seega tekitab noorte väike arv nn tulevikuharudele suure väljakutse. Samas näib aga Oja sõnul, et Eestis viimased paarkümmend aastat kestnud haridustaseme tõusu trend on nüüd viimastel aastatel peatunud. “Tasemeõppes õppivate noorte täiskasvanute osakaal on hakanud langema,” ütles ta.
Tööjõuturust ülevaate andmiseks esitles Oja ka statistikat, kus oli välja toodud osakaal tööstusettevõtetest, mis tunnevad, et tööjõupuudus on tootmist piirav tegur.
“Kõige suurem osakaal tööstusettevõttetest, kes ütlesid, et peamine kasvu piirav probleem on tööjõupuudus, oli aasta tagasi ja praegu on toimunud Euroopas selles näitajas üldine langus,” selgitas ta. “Tööjõupuuduse vähenemine iseloomustab ilmselt ka seda, et mingisugune jahtumine on majanduses toimumas ja on võimalik, et selline trend jätkub.”
Eesti viimaste aastate palgakasv tundub isegi… aeglane?
Eesti viimaste aastate kiire palgakasv tuleb heast olukorrast majanduses – majanduskasv on jõudnud läbi palgatõusu inimesteni. “Palgakasv ja tööjõupuudus on omavahel seotud, aga palgad on kasvanud majanduses küllaltki laialt,” ütles Oja ning tõi välja, et möödunud aasta neljandas kvartalis oli keskmine palgakasv ligi 9%. “Mis on arvestades meie elatustaset üsna kiire. Euroopa jõukamates riikides jääb palgakasv harilikult kuskile paari protsendi juurde,” selgitas ta.
Oja juhtis ka tähelepanu asjaolule, et Eestis on viimastel aastatel palgakasvu peamiseks eestvedajaks olnud avalik sektor. “Selle taga on teatav poliitiline kokkulepe tõsta õpetajate, meditsiinitöötajate, politseinike ja nii edasi palkasid,” sõnas ta.
“Ehk palgatõus, mida oleme viimastel aastatel näinud, on osalt tingitud ka poliitilistest otsustest, mitte ainult tööturu olukorrast. Arvestades aga seda, missugune on tööjõupuudus, tundub palgakasv isegi aeglane. Võimalik, et seda on aidanud tagasi hoida viimastel aastatel suurenenud sisseränne ja see on leevendanud tööjõupuudust kõige kiiremini kasvavates harudes,” selgitas Oja viimaste aastate tööturu ja palgakasvu muutusi.
