CV.ee värskest uuringust selgub, et võimalik töökoha kaotus viiruskriisi tõttu hoiab inimesi hirmu õhkkonnas: 23% töötajatest kardab töökohta kaotada. Sageli pole oma muredest ka kellelegi rääkida ega võimalik saada tööandja tuge. Samas, kriis on inimesi ka lähendanud, kaastöötajaid usaldatakse senisest rohkem ning tunnustust tajutakse õiglasemana.
Hirm ei ole hea motivaator
CV-Online viis oktoobris 2020 läbi mahuka küsitluse uurides töötajate hinnangut oma vaimsele tervisele ja sellega seotult ettevõtte sisekliimale, töökeskkonnale ja juhtimiskvaliteedile. Tulemustest selgub, et:
* Vaimne häire on diagnoositud 14% vastanutest, neist vaid 36% on teavitanud sellest ka tööandjat.
* Tööstressi tõttu töölt puudujaid on meie hulgas 8%.
* 19%-le vastanutest on tööpinge põhjustanud ebatervislikke käitumisharjumisi – alkoholismi, nutuhooge, emotsioonide väljaelamist teiste peal vms.
Tõsine lugu, mis?
Eestlastest töötajate vaimse tervise
murettegev seis on vahetult seotud ebamugava olukorraga tööl:
* Tervelt 23% vastajatest (4% enam kui eelmisel aastal) tunneb hirmu
ootamatu töökaotuse ees.
* 15% on inimesi, kes pelgavad puhkusele minna kartuses, et võivad kaotada oma
töö või kõik kukub ilma nendeta kokku – aga puhkamine on ju ometi hädavajalik!
* 34% usub, et neil pole
organisatsioonis kellelegi oma muredest rääkida, ning 29% tunneb puudust
tööandja toetusest.
Teatavasti ei ole hirmu õhkkonnas tegutsedes võimalik ka tööülesannetesse maksimaalselt panustada. Sisemine töörõõm, loomingulisus ja inspiratsioon saavad tõeliselt puhkeda vaid siis, kui töötaja naudib oma tööd ja teeb seda hea tundega.
Kriis lähendab inimesi
Enamikes organisatsioonides
on viimase poole aasta jooksul tehtud kärpeid, muudetud töökorraldust ning
fokusseerutud senisest selgemalt ainult tarvilikele tegevustele. Töötajate
jaoks on palju muutunud ja see toob kaasa ka nii mõndagi positiivset:
* 65% (56% okt 2019) ütleb, et saab usaldada ja toetuda oma kaastöötajate abile.
* Senise tööandja heaks töötamist peetakse turvaliseks, aktiivsete tööotsijate
arv on langenud 25%-le (31% samal perioodil 2019).
* Enam inimesi (62%; varem 59%) tunnevad end oma töö eest vastutavana, mis on reeglina
hea töömotivatsiooni aluseks.
Juhid on ise käed külge pannud ega
tegele mikrojuhtimisega
Selmet jagada
detailseid juhtnööre ja kontrollida igat alluva sammu, paistavad paljud juhid
olevat ise sügavale töösse sukeldunud. See on omakorda veduriks ja innustuseks
ülejäänud töötajatele.
* 68% vastajaist näeb, et juht töötab sama kõvasti kui ülejäänud meeskond (kasv
4% võrdluses 2019 aastaga).
* Usutakse, et tunnustamine on põhjendatum: vaid 28% vastajaist (varem 35%)
tajub, et tunnustust avaldatakse ebaõiglaselt ja tunnustamata jäetakse need,
kes seda väärivad.
* Märksa vähem (21% versus 24%) mainitakse mikrojuhtimist või liigset
bürokraatiat.
Soodne sisekliima on vaimse heaolu ja suurepäraste töötulemuste võti
Arvata on, et me ei saa muuta viiruse leviku kulgu ega makromajanduslikku olukorda. Aga me saame näha kolleegi enda kõrval. Küsida, kuis tal läheb. Tunnustada tema pingutusi. Uurida, kas ta vajab abi või nõu. Võtta korraks aega, et teda ära kuulata.
Positiivne ja hooliv hoiak kandub edasi ja jõuab kaarega taas meie endi juurde välja. Inimesed, kes tunnevad, et nende tehtav töö on oluline ja väärtuslik, jagavad meelsasti tunnustust ka teistele.
Juhtide ja kolleegide võimuses on vähendada kaastöötajate teadmatust ning seeläbi hirme ja ärevust, öelda igas päevas mõni hea sõna. Seal, kus on mõnus olla, õitseb ka töörõõm ja head tulemused.
