CV.ee uuris juuni alguses inimeste valmisolekut töökohta vahetada. Üllatuslikult selgus, et tervelt 85% vastanutest otsib tööd või oleks valmis hea pakkumise korral töökohta vahetama. Mille põhjal töötaja otsustab, kas kandideerida, kas töövestlusele tulla ja kas tööpakkumine vastu võtta ning kuidas parimad töötajad enda paati meelitada?
Nüüd, kus koroonakriisist põhjustatud hirmud on veidi leevenemas, mõtlevad töövõtjad julgemalt ka töökoha vahetuse peale. Viimase kolme kuu jooksul on aktiivselt kandideerinud 37% küsitletutest.
Millised tegurid muudavad organisatsiooni atraktiivseks tööandjaks?
Kõige olulisemana nimetati motiveerivat palka ja lisahüvesid – neid märkis ära 81% vastanutest. Valdava enamuse jaoks on tähtsad ka pehmemad väärtused, nagu hea sisekliima ja toredad kolleegid (72%), töötajate võrdne ja aus kohtlemine (68%), professionaalne juhtimine (57%) ning heade tulemuste märkamine ja tunnustamine (56%).
Praktilisemat tüüpi motivaatoritest hinnati endiselt kõrgelt paindlikku töökorraldust ja kaugtöö võimalust (59%). Esile tõsteti ka logistilist asukohta (53%) ja töötajate tervise eest hoolitsemist (53%).
Tööandjana tasub kõik need motivaatorid üle vaadata: kas need on konkurentidega võrreldes tasemel? Kui mõnes punktis kriisi tõttu järeleandmisi tehti, siis kas nüüd saaks olukorda taas parandada?
Mis hoiab inimesi tagasi sobivale töökohale kandideerimast?
Teades, millised hirmud võivad häid kandidaate kammitseda, saab neid mõnel puhul juba töökuulutust koostades hajutada.
Kõige sagedamini jäetakse sobivale töökohale kandideerimata uskumusest, et ei vastata töökuulutuses välja toodud nõudmistele (30% vastajatest) või kardetakse, et vanus saab takistuseks (28%).
Kui märtsis oli sobivale töökohale kandideerimata jätmise ülekaalukaks põhjuseks tõdemus, et koroonakriisi ajal pole mõistlik töökohta vahetada, siis nüüd on see alles kolmandal kohal (25% vastajatest). Kandideerimata jätta on otsustatud ka lojaalsusest tööandjale (21%), teadmatusest, mis uues töökohas ootab (19%) ja lihtsalt soovist suvel puhata (18%).
Miks jäetakse töövestlusele tulemata?
Kuidas juhtub, et intervjuu vooru valitud kandidaat kohtumisest juba enne selle toimumist loobub? Tervelt 12% küsitlusele vastajatest ütles, et on jätnud töövestlusele minemata. Hea uudis on see, et peamisi põhjuseid saab tööandja läbimõeldud tegutsemisega välistada. Mõnel hetkel tasub ka kiiresti tegutseda, sest nagu küpsed õunad puu otsas, nii ei püsi ka parimad töötajad kaua saadaval.
- 38% neist, kes jätsid töövestlusele minemata, tõid põhjuseks vahepeal saadud parema pakkumise;
- 33% ütleb, et tema arvamus tööandjast muutus, kui ettevõtte kohta lähemalt uuris;
- 27% arvates jättis tööandja endast vestlusele kutsudes ebameeldiva mulje;
- 24% jaoks venis kandideerimisprotsess liiga pikaks;
- 20% otsustas siiski enda tööandjale lojaalseks jääda.
Grande finale! Kas väljavalitud töötaja võtab tööpakkumise vastu?
Nüüd kui suur töö tehtud – kandidaadid läbi sõelutud, rida vestlusi peetud, just see õige inimene välja valitud – jääb vaid värbamise lõppvaatus. Kas tööpakkumine võetakse vastu või lükatakse tagasi?
Paistab, et tööle pürgijate jaoks on olulisemateks kaalukeelteks kohtumistel kogutud muljed ning pakutav töötasu. Küsisime, mille põhjal otsustatakse tööpakkumine vastu võtta. Vastanutest 76% tõi välja töövestlusel saadud muljed ja info. Pea sama paljude, 75% jaoks, oli otsustamisel oluline töötasu suurus ja lisahüved. Ka inimlikud faktorid mängivad väga suurt rolli: 67% kuulab oma sisetunnet ning 50% peab tähtsaks muljet tulevasest ülemusest.
Seega, igas värbamise etapis on võimalus, et hea kandidaat oma kandidatuuri maha võtab. Kui tööandja soovib saada lõppvooru kvaliteetse valiku inimesi ja sõlmida pikaajaline õitsev töösuhe, on vajalik läbi mõelda katkestamise võimalikud põhjused. Sageli saab neid elimineerida või vähendada. Edukaid konkursse!
Uuring viidi läbi 2021. aasta juunis. Küsimustikule vastas veebi teel kokku 1635 inimest. Vastajate seas on esindatud erinevatest piirkondadest, vanusegruppidest ja tegevusvaldkondadest inimesed. Valimist 67% oli vastates töösuhtes, ülejäänud olid töötud, õppurid või pensionärid.
