Hariduse, tööelu ja elukestva õppe vaheline lõhe on kasvamas. Süveneb kvalifitseeritud tööjõu puudus, sealhulgas mitmete valdkondade kõrgharidusega spetsialistide (näiteks arstide, õpetajate, inseneride, IT-spetsialistide) puudus.
Tuleviku tööturg on oma olemuselt praegusest veelgi mitmekesisem, tekivad uued valdkonnad, uued erialad ja ametid. Samal ajal väheneb töökohakindlus ning elukestva õppe olulisus kasvab, kuna tööelu jooksul tuleb end korduvalt täiendada ja vajaduse korral ka ümber õppida.
Tehnoloogia areng on läbi ajaloo kaasa toonud tööülesannete ja tööturu muutusi. Praegusel ajal põhjustab muutusi automatiseerimine, algoritmide, tehisintellekti ja tehnoloogia areng. Ennustatakse, et osad töökohad liiguvad palga- ja oskustaseme ülemise otsa poole ja loovad kordajaefektina nõudluse madalalt tasustatud ja väheseid oskusi nõudvate töökohtade järele. Mis veel omakorda tähendab, et aina vähem inimesi jääb keskmisi oskusi vajavatele ametikohtadele.
Kõrgharidus koos teadusega on Eesti ühiskonna ja majanduse arengu mootor
Tuleviku reaalsus ehk tootmise ja teenuste süvenev automatiseerimine ning robotiseerumine vajab haridusmaastiku kohandamist uute väljakutsetega. Traditsiooniline haridus ei suuda kõiki ühiskonnaliikmeid ette valmistada pädevaks tegutsemiseks tarbijate, töötajate või ettevõtjatena tehisintellektipõhistel tehnoloogiatel põhinevas keskkonnas.
Hariduse, tööelu ja elukestva õppe vaheline lõhe on suurenemas. Arvestades tööturumuutuste prognoose, mis käsitlevad rutiinsete ametite kasvavat automatiseerimist või tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutamist, kaovad paljud kõrgharidusega seotud ametid, kuid samas tekib neid ka hulgaliselt juurde. Tuleviku tööturg on seega oma olemuselt praegusest palju mitmekesisem, tekivad uued valdkonnad, uued erialad ja ametid.
Haridusest saadav heaolu
Hinnates hariduse rolli ühiskonna heaolu ja sidususe kujunemisel, on ühelt poolt oluline määratleda mehhanismid, mille kaudu haridus saab suurendada iga inimese võimet elada õnnelikku täisväärtuslikku elu.
Teisalt on haridus inimeste heaoluga ka otseselt seotud, kuna aitab leida oma kohta tööelus ja olla edukas valitud tegevusalal. Heaolu loov ja ühiskonnaga sidus haridusmaastik toetab ning arendab heaolu isiksuslikke eeldusi. Näiteks eneseteostusest saadav rahulolu, pingetaluvus ja ka sotsiaalne pädevus, konfliktide lahendamise oskus ning enesejuhtimine.
Samuti on oluline arvestada uue tegelikkusega, kus kaalukas osa uusi pädevusi omandatakse omal käel, sotsiaalmeedia ja erinevate digikanalite kaudu. Materiaalne heaolu ja edukus tööelus sõltub järjest vähem saadud diplomist. Järjest rohkem mängib rolli hoopis elukestev õpe, kus haritakse end ka seni tundmatutel aladel.
Artikkel on koostatud Tark ja tegus Eesti 2035 uuringu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti hariduse viis tugevust – Edukus tööturul analüüsi põhjal.
