CV-Online viis veebruaris läbi küsitluse, et uurida erinevate valdkondade töötajate käitumist haigena ning tööandjate tuge haigestunud töötajatele. Mida teada saime?
Uuringust selgus, et suisa 82% vastanutest on haigena tööd teinud, ehkki üldiselt ollakse teadlikud, et haiguse ajal töötamine pikendab selle kulgu.
Millised on ohud, kui võimaldada haigena töötamist?
72% inimeste puhul on kaugtöö andnud võimaluse ka haigena tööd teha. Isegi kui haige töötaja, eriti kui ta seda teiste jaoks turvaliselt kodukontoris teeb, suudab oma ülesandeid vähemal või rohkemal määra täita, ei ole see mõistlik lahendus. Peamisteks ohtudeks sel puhul on:
- haiguse tõsisem kulg või krooniliseks muutumine, mis toovad töötajale ja seega ka tööandjale rängemad tagajärjed;
- pealiskaudselt, osaliselt või vigadega täidetud tööülesanded võivad kokkuvõttes hoopis tööd ja kulusid juurde tuua;
- ebaõiguse tunnetamine kolleegide poolt, kes peavad töökohale tulema ning oma ülesandeid täiel määral täitma;
- luuakse vale standard teiste töötajate jaoks, kes peavad ise haigestudes oma pühendumuse näitamiseks samuti oluliseks haigena tööd teha.
Tööandjal on kasulik teada, millistel põhjustel tema inimesed soovivad haigena töötada
Küsides ja analüüsides haigena töötamise põhjuseid, saab hooliv tööandja leida võimalused, kuidas hirme hajutada ja sellist käitumist vähendada. CV-Online’i uuringule vastajad põhjendasid haiguse ajal töötamist kõige sagedamini sellega, et haiguslehte võttes kaotataks oluliselt oma palgas – selle tõi välja 57% vastanutest.
45% vastajatest arvas, et haigus ei ole takistanud töö tegemist, 33% väidab, et talle ei leidu asendajat, 25% ütleb, et suur töökoormus ei võimalda haigena puhata, 16% tahab olla tööandjale meele järgi, 15% sõnul käivad ka kolleegid haigena tööl ning 14% vastanutest tunnetab selleks tööandja survet.
Tasustatud tervisepäevadega on kõige heldem infotehnoloogia sektor
Kõige esimeseks ja objektiivseimaks põhjuseks haigena töötamisel on inimeste mure oma sissetulekute pärast. Paljud tööandjad leevendavad seda võimaldades tasustatud tervisepäevi, tänu millele saavad töötajad haigestudes aja maha võtta ja nii kiiremini paraneda.
Tasustatud tervisepäevi saavad kasutada 32% uuringus osalenud töötajaist. Selguse mõttes tuleb öelda, et lisaks on 21% neid, kes ei tea öelda, kas nende tööandja pakub tasustatud tervisepäevi.
Tervisepäevade võimaldamise praktika on valdkondade lõikes väga erinev. Suuremate sektorite töötajad saavad makstud tervisepäevi kasutada järgmiselt:
- Infotehnoloogia: 35% vastanutest
- Tervishoid/sotsiaaltöö: 26% vastanutest
- Haridus/teadus: 22% vastanutest
- Avalik sektor: 21% vastanutest
- Finants/raamatupidamine: 16% vastanutest
- Kaubandus: 12% vastanutest
- Tootmine/töötlemine: 10% vastanutest
- Ehitus/kinnisvara: 4% vastanutest
Nüüd kus koroonakriis on oluliselt vähendanud haigena töökohale tulemist, on hea võimalus tegeleda haige või poolhaigena töötamise teemadega, vaadata üle töötajate tervise toetamise võimalused ja mõistliku kompromissi kohad. Edu ja tarkust selles!
Viidatud küsitluse viis CV-Online läbi 2022. aasta veebruari esimeses pooles, et uurida eestimaalaste tööga rahulolu ja töötamisega seotud terviseharjumusi. Veebipõhises uuringus osales 5006 vastajat, neist enamus töötajad erinevatest tegevusvaldkondadest, aga ka töötud inimesed, tudengid ja pensionärid.
