Konfliktid Ukraina ja Venemaa vahel on viimaste kuudega põhjustanud ootamatuid sisserändajaid Euroopa suunas. Olles osa Euroopa Liidust, on ka Eestil oma roll täita põgenike probleemi lahendamisel. Tulenevalt eelmainitud probleemidest maailmas, peab Eesti olema nüüd valmis võtma vastu senisest arvudest suurema hulga sisserändajaid.
Rahvusvahelise kaitse saanud isikutel on võrdsed õigused ja kohustused nagu Eesti elanikel. Muuhulgas õigus töötada, saada sotsiaaltoetusi ja -teenuseid. Nii Eesti riigile kui ka sisserändajale on oluline, et rahvusvahelise kaitse saanud isik võimalikult kiiresti siin tööle asuks.
Töötajate leidmine on üha keerulisem enamike tööandjate jaoks. Iga järgnev värbamine on kulukam kui eelmine ning osad tööandjad on näinud, et sisserändajate värbamine on üks viis tööjõu probleemide lahendamiseks. Eesti tööturul on seis nukker, sest tööpakkumisi on rohkem kui tööotsijaid.
Kuidas mõjutavad sisserändajad Eesti tööturgu?
Kodumaalt on sõja eest sunnitud põgenema mitmesuguse haridustaseme ja ametiga inimesed. Seega siseneb tööturule erinevate oskuste ja teadmistega põgenikke, keda saab rakendada eri ametikohtadele, sh oskustöödele.
Peale tühja ametipositsioonide täitmise võivad sisserändajad tööandjatele kasu tuua. Oskuslikult juhitud ning kultuuriliselt mitmekesine personal mõjutab positiivselt ettevõtte innovaatilisust ja seeläbi konkurentsivõimet. Eri kultuuritaustaga inimesed toovad ettevõttesse mitmesuguseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, mis loovad pinnase uute loominguliste ideede ja lahenduste tekkeks.
CV-Online (CV.ee) viib läbi küsitluse Eesti ettevõtete valmisolekust värvata sisserändajaid. Sealhulgas uuritakse nende teadmisi ja eelistusi nende palkamisel.
Osale uuringus siin.
