CV.ee viis aprillis läbi küsitluse, et uurida tööandjate valmisolekut sisserändajaid tööle võtta. Selgus, et ehkki sisserändajate värbamisega kaasnevad lisakulud, ollakse sellest huvitatud eeskätt tööjõukäte puuduse tõttu.
Üle poolte ettevõtete on valmis sisserändajaid palkama, peamiselt otsese vajaduse tõttu
Vastanud ettevõtetest 56% oleksid kujunenud hetkeolukorras valmis sisserändajaid tööle võtma.
Selle peamiseks põhjuseks on otsene vajadus: ettevõtte töömaht suureneb (51% vastajate hinnangul), meie tööturult ei leita piisavalt töötajaid (42%) või vajatakse hooajalist tööjõudu (29%). Tähtsal kohal (39%) on ka soov aidata Eestisse saabunutel tööturule siseneda.
Kõige rohkem vajavad sisserändajate tööjõudu meie tootmisettevõtted
Suurematest tegevusaladest on enim valmis sisserännanud inimesi tööle võtma:
- Tootmise/töötlemise ettevõtted 70%
- Infotehnoloogia ettevõtted 67%
- Ehitus/kinnisvara ettevõtted 56%
- Haridus/teadusorganisatsioonid 55%
- Avalik sektor 55%
Samas kaubandus- ja transpordiettevõtetest ootaksid sisserändajaid tööle alla poolte ettevõtete, vastavalt 43% ja 36%.
Peamiselt vajatakse sisserännanuid oskus- või lihttööliste ning spetsialistide ametikohtade täitmiseks.
Sisserändajate tööle võtmise teeb keeruliseks keelebarjäär ja väljaõppe vajadus
Sisserännanud inimeste töölevõtt ei ole ettevõtete jaoks lihtne, sest vajalik on leida võimalus keelebarjääri ületamiseks, pakkuda eraldi väljaõpet ja vahel ka tugiisikut töökohal edukaks hakkamasaamiseks.
Seega on siinsel tööjõul uute tulijatega võrreldes palju eeliseid. Lisaks peavad ettevõtjad tähtsaks pikaajaliste töösuhete sõlmimist, mis aga Ukraina sõjapõgenike puhul, kes soovivad võimalikult peatselt kodumaale naasta, ei ole mõeldav.
Ettevõtted pingutavad, et tagada tulijate kohanemine
Uute inimeste lisandumine organisatsiooni on alati väljakutse, aga ka võimalus ühiseks edasi arenemiseks. Selleks, et värsked töötajad kiiresti tööprotsessi sisse elaks, ettevõtte väärtusi mõistaks ja kolleegidega ühise keele leiaks, pakuvad tööandjad erinevaid lahendusi.
Sisserändajaid värbavatest ettevõtetest pakub tervelt 69% neile sisseelamisperioodil mentorit või tugiisikut, 55% korraldab ühisüritusi ja 37% viib läbi regulaarseid arenguvestlusi. Vähemal määral võimaldatakse koolitusi ja keeleõpet.
Üks vastaja võttis olukorra asjalikult kokku: „Mida kiiremini saavad põgenikud tööle, seda kiiremini on neil võimalik naasta “normaalse elu” juurde ja seda väiksem on vajadus ühiskondlikult neid toetada ning seda väiksemad on võimalused üldisteks konfliktideks.“
Kokkuvõttes võime öelda, et paljudes valdkondades on tööjõupuudus, mida sisserändajate palkamisega leevendada saab. See muudab paremaks ka meie praeguse tööjõu käekäigu.
Uuring viidi läbi 4.-10. aprillil 2022. Tööandjatele suunatud küsimustikule vastas veebi teel kokku 231 ettevõtte esindajat – juhti, personalijuhti ja personalispetsialisti. Vastajate seas on esindatud erineva suuruse ja tegevusvaldkonnaga organisatsioonid üle Eesti.
