Saime värskest CV.ee palgauuringust teada, et pea pooled töötajatest pole töötasuga rahul. Ometi ei ole kolmandik vastanutest oma tööandjalt ka ise palka juurde küsinud. Miks see nii on ja kas palgatõusust tasuks siiski juttu teha?
Palgauuringule vastajatest 31% ütles, et nad on praeguse palgaga rahul. Kuidas saaks teised oma elujärge parandada? Kas uue ameti, tööandja või palgakõrgenduse kaudu. Kui töökoht ja töö sisu on meelepärased, oleks mõistlik uurida kõigepealt võimalusi praegusel töökohal suuremat sissetulekut teenida.
Viiendik töötajatest plaanib nüüd esmakordselt ise palgatõusu küsima minna
Juba varemgi on oma praeguselt tööandjalt töötasu suurendamist küsinud 43% vastanutest. Seda ei ole erinevatel põhjustel teinud ülejäänud, kellest kolmandik kavatseb nüüd esimest korda palgaküsimuses tööandja jutule minna.
Kui vajad väärt soovitusi, kuidas pidada palgaläbirääkimisi edukalt nii, et kumbagi poole huvid kannata ei saaks, leiad need SIIT.
Miks inimesed palka juurde ei küsi?
Uurisime vastajatelt, kes palgatõusu ise pole nõutamas käinud, selle põhjust. Mida teada saime?
Tervelt 32% ootab, et tööandja ise palka tõstaks. See on toimiv strateegia, kui organisatsioonis on tava iga kindla perioodi tagant kõik palgad üle vaadata ja neid korrigeerida. Vastasel juhul võib olla tegu põhjendamatu lootusega, sest ettevõtte huvi on kulusid, ka tööjõukulusid, võimalikult madalal hoida. Loe lähemalt SIIT.
25% toob põhjuseks, et on alles uus töötaja. Kui töövestlus on äsja peetud ja palk kokku lepitud, ei ole tõesti põhjust kohe palgakõrgendust küsida. Küll aga võib selle jutuks võtta, kui tööülesandeid on tulnud esialgsest kokkuleppest rohkem või kui töötatud on juba üle aasta.
Tuntakse hirmu vestluse ja äraütleva vastuse ees. 15% vastajate jaoks tundub palga küsimine hirmutav, 13% kardab äraütlevat vastust, 6% pelgab tööd kaotada. Soovitame läbi lugeda ülalpool viidatud artikkel ja leida vestluseks tööandjaga sobiv aeg, koht ja viis. Palka saab juurde küsida ka ultimaatumeid esitamata mõnusas dialoogis. Kui jätta teisele poolele võimalus ka väärikalt „ei“ öelda, ei ole kartmiseks põhjust.
Leitakse, et organisatsioonile majanduslikult keerulisel ajal pole ilus palka juurde küsida. 12% küsitletutest ütleb, et kriisiajal ei ole see kohane, 11% meelest ei lähe organisatsioonil piisavalt hästi. Nende tööandjal on vedanud ja inimeste lojaalsus võib end hiljem ära tasuda. Võiks siiski tööandjale oma ootusest märku anda ning proovida ehk leida muid võimalusi hüvede paketi parandamiseks.
15% ei tea, milline on tema ametipositsiooni õiglane palgatase. Kui Sa Statistikaameti palgainfost enda positsiooni palka ei leia, kasuta teisi nippe. Vaata avaliku palgaga töökuulutusi, räägi sama valdkonna tuttavate ja kolleegidega, kasuta interneti otsinguid. Kui Su kõhutunne ütleb, et praegune palk on selgelt liiga madal, siis nii ongi.
Takistab madal enesehinnang. 9% vastanutest pole kindel, kas on palgatõusu väärt ja 8% tunnistab otsesõnu madalat enesehinnangut. 4% ütleb, et rahast pole viisakas rääkida. Rahast tuleb rääkida, kui Sa seda tööd tasuta ei teeks! Pane endale kirja ja õpi pähe, milles oled hea ja mida tööl ära teinud, siis on tugevam tunne palgavestlust algatada.
Nagu selgub, lükatakse palgatõusu küsimist tihti edasi mitte objektiivsetel põhjustel, vaid ebakindluse tõttu. Siin aitab lisainfo hankimine ja olukorra enese jaoks läbimõtlemine. Edu selles ja tulemuslikke palgaläbirääkimisi!
Palgauuringu viis CV.ee läbi 1.–13. juunini 2022. Töövõtjatele suunatud küsimustikule vastas veebi teel kokku 4070 tööealist inimest erinevatest Eesti piirkondadest ja tegevusvaldkondadest.
