CV.ee viis juulis läbi küsitluse ja uuris enam kui kahelt tuhandelt töötajalt, mil määral nad on kogenud või kõrvalt näinud töökiusamist, kuidas see on nende jaoks väljendunud ning kas ja kellele antakse kiusamisest teada. Mida siit on õppida?
Paraku selgus, et tervelt 82% vastanutest on ise töökohal kiusamist kogenud, 42% tihti või väga tihti. Arvestades, et kolmandik töövõtjatest on kiusamise tõttu suisa tööle tulemata jätnud ning ka ülejäänute vaimsele tervisele mõjub selline olukord laastavalt, on tegu väga tõsise probleemiga, mis tahab tööandja kohest sekkumist.
Kuidas kiusamine töökeskkonnas väljendub?
Töökiusamiseks ei peeta ühekordset tegu, vaid olukorda, mis jätkub pikema aja vältel. Uuringust selgus, et kõige sagedamini tajuvad töötajad kiusamist järgmisel moel:
- tema tööd kontrollitakse liigselt või kritiseeritakse pidevalt (nii vastas 60% inimestest, kes töökiusu on kogenud);
- tema arvamust ja seisukohti ignoreeritakse (50%);
- tarvitatakse vaimset vägivalda nt karjudes, alandades, narrides (48%);
- ei anta töö tegemiseks vajalikku infot või vahendeid (46%);
- tema pöördumisi ignoreeritakse või neile reageeritakse vaenulikult (43%);
- tema kohta levitatakse laimu (41%)
- antakse ülemäärane töökoormus; tööülesanded ei vasta kompetentsile või tööjuhendile (35%);
- avaldatakse survet, et ta ei kasutaks oma töötaja õigusi (30%);
- ta saab kolleegidelt vihjeid, et peaks töölt lahkuma (22%);
- talt võetakse ära peamised vastutusvaldkonnad ja asendatakse need lihtsamate ja ebameeldivamate ülesannetega (15%);
- tehakse seksuaalse alatooniga kommentaare või katsutakse ebameeldivalt (9%)
- ähvardatakse vägivallaga või tarvitatakse füüsilist vägivalda (5%)
Sageli ei anta kiusamisest kellelegi teada
Vastajatest, keda on tööl kiusatud, teavitab sellest vaid 59%. Ülejäänud eelistavad juhtunust mitte rääkida.
Kõige levinumateks vaikimise põhjusteks on arvamus, et nii on lihtsam, ei osata kuhugi pöörduda, kardetakse töökaaslaste või juhtide pahameelt ning tuntakse hirmu töökoha kaotamise ees.
Peamiselt usaldatakse tööl toimuvast kiusamisest rääkida oma perele. Kindlasti tasuks luua töötajatele turvaline võimalus töökiusust ka oma tööandjat teavitada. Uuringu andmetel informeerib kiusamisest juhte 58% ja töökaaslasi 56% kiusatavatest.
Kiusajaks võivad olla nii kolleegid kui ka ülemused
Kõige sagedamini on kiusajaks töötaja otsene kaastöötaja (64% kiusamisjuhtudest) või kolleeg mõnest teisest osakonnast (10%).
Paraku juhtub väga tihti sedagi, et töötajat kiusab tema otsene ülemus (58%) või ettevõtte tegevjuht (25%). See näitab aga otseselt, et paljud organisatsioonid ei adu oma vastutuse suurust. Nad ei taju, kust läheb piir nõudlikkuse ja kiuslikkuse vahel ega mõista, et just tööandja ise vastutab töökiusu juhtumite eest organisatsioonis nii moraalselt kui ka seaduse silmis.
Kiusamisjuhtumitega tuleb tegeleda kohe nende ilmnedes
Kui töötaja tunneb, et tema suhtes käitutakse ebaõiglaselt või kiuslikult, tuleb sellega võimalikult koheselt tegeleda. See hoiab nii töötaja närvikava ja motivatsiooni kui ka üldist toetavat õhustikku ja töö tulemuslikkust.
Sageli tajuvad inimesed olukordi erinevalt: mis ühe jaoks hea nali või õigluse jalule seadmine, see teise jaoks tagakiusamine. Tööandja ülesanne on märgata, pooled ühisesse mõtteruumi tuua ning kehtestada, milline on lubatud ja hinnatud käitumine. Eriti vajalik on väärtuste rõhutamine ja jõuline sekkumine juhul, kui kiusajaks on töötaja enda juht.
Kiusamisega tegelemine töökohal on tööandja vastutus. Oluline on luua töökiusu ennetamise strateegia ning võimalused töökiusust teavitamiseks. Nii väheneb vaikselt ka lapsik kiusamine ja saab tuge lugupidav organisatsioonikultuur.
Viidatud uuringu viis CV.ee läbi 11.-24. juulil 2022. Töövõtjatele suunatud küsimustikule vastas veebi teel kokku 2231 tööealist inimest erinevatest Eesti piirkondadest ja tegevusvaldkondadest.
