CV.ee värskest uuringust selgub, et tervelt 82% küsimustikule vastanud töövõtjatest on ise töökohal kiusamist kogenud. Mida sel puhul teha, kuidas end kaitsta ja kelle poole abi saamiseks pöörduda?
Valdav enamus töötajatest on oma töökohal kiusamisega kokku puutunud ja kolmandik neist nii tõsisel moel, et on jätnud seepärast ka tööle tulemata. Kõige sagedamini avaldub kiusamine liigse tööalase kontrollimise-kritiseerimise, ignoreerimise ja vaimse vägivalla näol. See jätab jälje inimese emotsionaalsele tervisele ja võib viia depressioonini. Loe lisaks, kes on peamised töökiusu algatajad.
Ohvrid eelistavad sageli kiusamisest vaikida kas lootusetuse, hirmu või piinlikkustunde tõttu. Vaid 59% uuringule vastajaist, keda on tööl kiusatud, on sellest teavitanud.
Mida teha, kui Sind tööl kiusatakse?
Töökiusamine võib olla agressiivne käitumine, aga ka varjatud manipuleerimine, mida ülejäänud ei märkagi. See võib toimuda nii töökohal kui ka töökaaslaste poolt vabal ajal või veebis. Vaenulikku käitumist ei tohi niisama taluda.
Üks mis kindel: füüsilise vägivalla korral pöördu esimesel võimalusel politseisse. Siin on mõned nõuanded mittefüüsilise kiusamisega toimetulekuks:
- Räägi kiusamisest julgesti kolleegidele ja küsi nende arvamust.
- Jää kiusajaga suheldes enesekindlaks ja rahulikuks.
- Ära lasku kiusaja tasemele ega vasta samaga vaid suhtu neutraalselt.
- Anna kiusajale selgelt teada, miks tema käitumine Sind häirib.
- Kogu töökiusamise kohta tõendeid (e-kirjad, sõnumid, märkmed) ja pea päevikut sündmuste kohta: millal need aset leidsid (kuupäev ja kellaaeg), kes olid osalised ja kuidas Sa end tundsid.
- Teavita abi saamiseks (selles järjekorras): oma otsest juhti; personaliosakonda või personalitöö eest vastutavat inimest; organisatsiooni juhtkonda.
Mida teha, kui tööandja ei ole kiusamise olukorra lahendamisel abiks?
Kui tööandja ei ole kiusaja ohjeldamisel Sinu poolel, ta on ka ise kiusaja või lihtsalt ei suuda olukorda hallata, on Sul mitmeid seadustest tulenevaid võimalusi. Diskrimineerimise, ebavõrdse kohtlemise ja töövägivalla lõpetamiseks ning kahju hüvitamise nõudmiseks on võimalus pöörduda lisaks tööandja poole, töövaidluskomisjoni, kohtusse või lepitusmenetluse alustamiseks õiguskantsleri poole.
Esmalt võiksid pöörduda tööandja tegevuskohajärgse tööinspektori poole: tööinspektsiooni ennetusosakonnast võid lihtalt nõu küsida, mida teha või kuidas käituda. Vajadusel aitavad töövaidluskomisjoni juriidiliste teadmistega spetsialistid Sul olukorda hinnata ja asjadele ametlik käik anda. Üldiselt lahendatakse sellised olukorrad kokkuleppeliselt ja kohtuväliselt.
Töökiusamise üks alaliike on diskrimineerimine – olukord, kui inimest kiusatakse tema vanuse, soo, tervisliku seisundi, seksuaalse orientatsiooni või religioossete vaadete tõttu. Diskrimineerimine liigitub töökiusamiseks juhul, kui see on korduv ning toimunud pikema aja vältel. Kui Sul on kõhklus, et Sind diskrimineeritakse, võid nõu ja abi saamiseks pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Voliniku kantselei nõustab ka juhul, kui Sind on koheldud ebasoodsalt Su lapsevanema- või perekondlike kohustuste tõttu.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest kahjutasu võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Selleks tasub pöörduda esmalt tööandja poole, kes kahju tekitas. Kui tööandja ei ole nõus kahju hüvitama, võib pöörduda kohtusse.
Kiusamine, nagu uuring tõestas, on töökohtadel väga levinud. Tasub teada oma õigusi ning organisatsioonis kehtestatud kiusamisest teavitamise meetmeid. Nii on Sul paremad võimalused varakult kas enda või kolleegi murest märku anda ja sellele kiire lahendus leida.
Viidatud uuringu viis CV.ee läbi 11.-24. juulil 2022. Töövõtjatele suunatud küsimustikule vastas veebi teel kokku 2231 tööealist inimest erinevatest Eesti piirkondadest ja tegevusvaldkondadest. Loo kirjutamisel on kasutatud ka materjale lehelt tookiusamine.ee, millega soovitame lugejal lisaks tutvuda.
