Suhtlusoskused on kahjuks jäänud meie ühiskonna tõmbetuulte tallata ning varasemalt pole seda teadlikult ja süsteemselt treenitud. Olles kogenud palju erinevaid kollektiive, alates koolinoortest kuni pensioniealisteni, oleme märganud, et nii mõnigi suhtlustava ei kipu kergelt muutuma. Meil on plaanis seda muuta, tehes kollektiividele praktilisi ja kaasahaaravaid koolitusi. Jagame ka teiega mõningaid nippe ja praktikaid, mida ise saaksite kogeda ja kasutusele võtta.
Kuula ka CV.ee Tööelublogi podcasti teemal, kuidas tööl võimalikult vähe hoolida👇
Keskendume sellele, kuidas tööl võimalikult vähe hoolida ja mitte jobu olla. Mitte hoolimine ei tähenda hoolimatust või lugupidamatust, vaid keskendumist sellele, mis tõesti loeb. Oluline pole võidelda iga lahingut, vaid valida need, mis on tõeliselt olulised. Ja kõike seda selle nimel, et muuta töömaailm teie jaoks õnnelikumaks.
Positiivne suhtumine on hea suhte alus
Eneseareng ei alga hukkamõistu ega teistest üle sõitmisega. Olete ilmselt kuulnud ütlust “Naerata ja luba maailmal vastu naeratada”. Kuidas aga panna see heasse praktikasse? Me suudame üsna hästi ära tunda, kui tambitakse emotsionaalsetel nuppudel ja seda eeskätt negatiivses võtmes. Need on need olukorrad, kus läheme eskalatsiooni ning ei oska kusagil enam pidurit tõmmata. Hiljem tekkinud tagajärgedega keegi tegeleda ei taha ja tõmmatakse nägu edaspidi juba eos krimpsu. Mida siis teha?
Leia endale mentaalne mõttemarker, mida esile kutsuda, kui tunned, et oled ründava olukorra lävel. Toon teile praktilise näite enda elust. Vahel tunnen, et mõnes situatsioonis hakkab raev vägisi ligi rebima. Leidsin oma peas ühe hea “plaadimängija”. Nendel hetkedel ümisen endamisi kurikuulsat Lumekuninganna Elsa laulu “Let it go.. Let it goo..”. See annab mulle hea hetke olukorda teadlikustada, et mõista, mis aitaks tekkinut lahendada, mitte pikemaid puid juba põlevale situatsioonile alla panna.
Mis maksab vähe, aga annab palju? Saame tuttavaks – see on kompliment!
Meil on supervõime kedagi kuidagi tundma panna. Pöörame selle teadmise nüüd enda kasuks. Võta väljakutseks teha nädala jooksul igal päeval kellelegi üks kompliment. Vaata, kuidas see teie suhtlusele ja suhestusele mõjub. Ideaalis võiks see olla midagi personaalsemat kui lihtsalt kommentaar välimuse pihta. Näiteks “Mul on hea meel, et aitad hoida kontori köögi korras”. Oluline on jääda selle juures ausaks ja siiraks.
Hakkame seeläbi märkama häid nüansse inimestes meie ümber, mitte ainult kõiki “vigu” mida teised teevad. Lisaks anname teistele grammikese head tunnet ja aitame neilgi näha positiivse suhtumise kokkutoovaid külgi.
Kuhu sa oma emotsiooniga sihid?
Lihtsam ja “turvalisem” on alustada suhtlust ennast kaitsvast, ennast kehtestavast ja õigustavast positsioonist, kuid see kipub olema tihtilugu edasiste positiivsete arengute totaalne tupiktee. On raske olla oma emotsioonide vastu aus, mõista miks me nii tunneme ja saada aru, kelle või mille pihta need suunatud on. Kui aga õpime märkama, et töölt kaasa võetud äng kipub koduses hubases söögilauas välja tulema, siis võime endale taas halva kogemuse kaela tõmmata. Sama kehtib ka kodust või tänavalt tööle kaasa võetud halvustava suhtumisega.
Kui sa ei küsi, siis sa ei saagi teada!
Küsi ja uudishimutse, aga tee seda siiralt – sooviga mõista! Kui keegi teeb midagi, mis kohe ei õnnestu või on tehtud teisiti, kui me eeldasime, siis kipub hukkamõist ja negatiivne kriitika kiirelt tulema. Leia võimalus uurida, miks või kuidas sellise tulemuseni jõuti. See annab meile hea sissevaate, kas tegija on laisk ja lohakas, ebapädev, pahatahtlik, geniaalne või hoopis mõistis ülesannet teisiti. Alati meil selleks aega ja võimalust ei ole, kuid kui saame seda proovida, siis on lootust leida segaduse allikas, et mitte jääda frustratsiooni ringmängu kinni.
Lihtsalt küsimuste küsimine ei pruugi anda meile soovitud tulemust, seega mõtle enne läbi, kuidas oleks hea sellele situatsioonile läheneda. Toon ka mõne näite siia:
Küsimus “Kas sa oled rumal ve?” on ründava ning tugeva negatiivse emotsionaalse laenguga. Vastajana tunneme end kimpus vastuse leidmisega, kuna tegu on “kas” küsimusega ning eeldaks jah/ei vastust, mis omakorda ei selgita olukorrani jõudmist ja selle potentsiaalset parendust.
Küsimus “Kuidas või millise mõttekäiguga sa sellise tulemuseni jõudsid?” on siiras ja uudishimulik, mõistmaks millistes kohtades teie mõttelõngad lahknesid ning avab ukse arusaamale, kuhu tulevikus vajadusel suurem rõhuasetus panna.
Märka sõnatähenduslikke käärkäike
Vägagi palju vihaseid vaidlusi on võimalus ära hoida, kui meil õnnestub aru saada sellest, mida teine oma öelduga mõtles. Mäletan ühte tulist arutelu teemal “aktsepteerimine”. Meil läks palju energiat ja auru erinevate olukordade näitlikustamiseks, et lõpuks aru saada, et saame hoopis kasutatud sõnast erinevat moodi aru. Ühel juhul peeti silmas selle tähenduses teise inimese mõtete ära kuulamist ning leppimist sellega, et teine võibki nii mõelda. Teisel juhul mõeldi “aktsepteerimise” all hoopis teise inimese mõtete omaks võtmist ja heakskiitu.
Kokkuvõtteks
Oleme Bewise´is teinud palju tööd selle nimel, et leida praktilisi harjutusi treenimaks meid paremini märkama iseend, et suuta teadlikumalt juhtida erinevaid vestlussituatsioone. Hea teooria on ainult pool võitu ning suhtluspraktika paremaks treenimine tööpõllul võib kaasa tuua raputusi. Seetõttu on alati meie esimene eesmärk kollektiividega töötamisel tuua nad turvalises ja soojas keskkonnas omavahel pehmelt kokku, et seejärel saaksime koos läbi tehes kogeda tüüpilisi suhtlushetkede möödapanekuid ja edu saavutamise nippe. Peame ikka ja jälle endale ja teistele tõdema, et oleme eeskätt inimesed ning seejärel rollid ühiskonnas.
Intelligentset, tulemusele orienteeritud ja sooja suhtlusoskust meile kõigile soovides
“Suhtlusoskused terveks eluks” – BeWise OÜ
Uuri lähemalt BeWise tegemiste kohta https://www.bewise.ee/
