Kiusamine on käitumismuster, mis on oma olemuselt korduv ja mille eesmärk on kahjustada inimest psühholoogilise, sõnalise ning mõnel juhul isegi füüsilise väärkohtlemise läbi. Koolidest kontoriteni pole kiusamine meie ühiskonnas mitte ainult väga levinud, vaid sellest on saanud ka üks meie elu kõige kahjulikumaid ja ähvardavamaid aspekte. CV.ee toob sinuni nippe, mida töökiusamise korral ette võtta.
Kuigi koolikiusamine on muutunud inimeste seas aina populaarsemaks teemaks, ei teki töökiusamise teemal peaaegu mingit arutelu ega dialoogi. Sarnaselt koolikiusamisele viitab ka töökiusamine korduvale vaimsele rünnakule, hirmutamisele, verbaalsele ja mitteverbaalsele väärkohtlemisele ning mõnel juhul ka füüsilistele vigastustele tööandja poolt töötaja suhtes. Et mõista töökiusamise keerukust, räägime lahti, mida see tähendab, ja leiame probleemi juured.
Mis on töökiusamine ja kuidas see alguse saab?
Töökiusamine, nagu termin ise viitab, on kas tööandja, kolleegi või isegi alluva harjumuspärane ja korduv tegevus, mille eesmärk on tekitada alandustunnet, vaimset rõhumist ja/või füüsilist väärkohtlemist inimesele, kes on väidetavalt nõrk ja seetõttu ohvriks valitud. Kuigi koolikiusamist peetakse kohutavaks teoks, jäetakse töökiusamine sageli tähelepanuta, kuna kiusajad tegutsevad töökoha normide ja tavade kohaselt. Lisaks sellele on töökiusamine oma väljundites äärmiselt peen ning tekitab sügavamat psühholoogilist pinget ja väsimust. Kuid veelgi olulisem on tuvastada sellise probleemi juur ja leida rõhuva mentaliteedi põhjused.
Antud käitumisele on palju selgitusi. Üks peamisi töökiusamise põhjuseid on vajadus näida tugev ja säilitada autoriteet üksikisiku ja/või paljude inimeste üle. Oma kaitseks võivad kiusajad oma tegevust õigustada, kujutades seda kui viisi, kuidas oma tööruumis kontrolli ja distsipliini luua, mistõttu kontoriruumides toimuvast kiusamisest peaaegu ei räägitagi.
Peened märgid töökiusamisest
Kui töökiusamise põhjused on välja selgitatud, on oluline tuvastada ka selle toimimisviisid. Nagu eespool mainitud, toimub töökiusamine kõige peenemal viisil ja see võib kaastöötajate jaoks vaevu nähtav olla. Nagu öeldud, on siin mõned levinud, kuid peened kiusamise märgid.
Tahtlik ignoreerimine – kui inimene sihikindlalt ignoreerib või väldib kolleegi, et teda pahandada ja/või tahtlikult “unustab” ta tähtsale kontori koosolekule kutsuda, et teda ebapädevana kujutada, on see väga selge märk töökiusamisest.
Valelikkus – Pidev valetamine ja inimese petmine, luues võltslootusi, ilma et oleks plaanis neid täita, on samuti teatud tüüpi kiusamine.
Hirmutamine – See kiusamise vorm saavutatakse varjatud ähvarduste ja peente hirmutaktikatega, mis tunduvad kahjutud, kuid mida ei tohi ignoreerida.
Väljajätmine – Töötaja tahtlik välistamine ja isoleerimine olulistelt koosolekutelt ja kontoriüritustelt võib vaimsele tervisele drastiliselt mõjuda.
Lõputu kriitika – Olenemata sellest, kas töötaja tehtav töö on hea või halb, ning kui teda kritiseeritakse kõige eest, mida ta teeb, ja õõnestatakse igal tööprotsessi etapil, võib see olla märk töökiusamisest.
Töötajate pööramine üksteise vastu – Üks levinumaid meetodeid töökiusamiseks on töökaaslaste pööramine kolleegide vastu. See, kas nad on süüdi või mitte, ei oma tähtsust. Oluline on kolleegid üksteisest isoleerida ja seejärel tööl tekkivat survet tunda, kuigi on teada, et head suhted kolleegidega hoiavad vaimse tervise korras.
Au varastamine – Ka see on tavapärane meetod haavatava töötaja kiusamiseks, kellel pole piisavalt häält sekkumiseks, kui keegi varastab tema idee ja võtab selle eest teiste silmis au endale.
Kuidas ennetada töökiusamist?
Nii masendav kui see ka ei tundu, on töökiusamise ärahoidmiseks palju võimalusi. Vaja on vaid natuke julgust ja enesehinnangu tõstmist. Kui teatud töötajat kiusav kolleeg teeb seda ainult sellepärast, et ta peab ohvrit kergeks sihtmärgiks, siis on vaid aja küsimus, millal tõstad sina häält ja paned ta mõistma, et tema ettekujutus sinust või sinu kolleegist on täiesti vale. Kuigi töökiusamist on äärmiselt raske töökohalt täielikult välja juurida, kuna see toimibtöökoha või organisatsiooni reeglite ja normide piires, ei ole veel hilja sellele individuaalselt vastu astuda. Seetõttu on mõned meetmed, mida saad ette võtta, järgmised:
– Pea kiusajaga silmast silma vestlust ja palu tal lõpetada. Ära alusta agressiivset tegevust, vaid aruta nendega ja lase neil mõista, kuidas tema kiusamine sind või sinu kolleegi mõjutab.
– Räägi oma otsese ülemuse või personaliosakonnaga ja teata intsidendist. Veendu, et sul on väite tõestamiseks piisavalt tõendeid. Proovi pidada igapäevaste tegevuste päevikut ja kirjuta sinna kiusamisega seotud üksikasjad.
– Hoia alles kiusajalt saadud meilide, sõnumite, memode jms koopiad, et vajadusel oma seisukohta tõestada.
Kokkuvõttes ära pelga abi otsida. Kuigi võid end tunda ebakindla ja ehk isegi ebastabiilsena, pole mõtet hirmutundest kõiki oma emotsioone alla suruda. Mitte keegi meist ei taha näha pealt kiusamist, olgu see tööl või mujal keskkonnas, ning veel vähem tahame me koos kiusajatega tööd teha. Märka kolleegi, kes võib olla kiusatav ning teavita sellest tööl inimesi, kes võiksid sind aidata. Kui oled ise kiusatav, pöördu kindlasti kellegi poole (usaldusisik tööl, pereliige vms), kes saaks sind kiiremas korras nõustada ja aidata.
Kas sinu kolleeg on olnud kiusatav? Või hoopis kiusaja? Osale CV.ee kiiruuringus töökiusamise kaardistamiseks. Avalda arvamust ja võid võita Vaimse Tervise Heaks videokoolituste kinkekaardi 50€ väärtuses!
Uuringus osalemiseks kliki SIIA või vajuta allolevale pildile:
