Kas sa tead, mis saab sinu tööst, kui on kriisiolukord? Kas sa pead ikka tööle kohale ilmuma, kas palka saad tavapäraselt, kas tööleping kehtib edasi jne?
Eestis on need küsimused seadustega kaetud, aga vastus sõltub palju sellest, kus ja kuidas sa töötad.
Kriis ei katkesta töösuhet iseenesest. Kui ettevõte, kus sa töötad, jätkab tegutsemist ja seal on ohutu tööd jätkata, siis sageli muutub see kriisi ajal isegi olulisemaks kui tavaliselt.
Tööle ei pea minema ainult siis, kui:
- töö sõja ajal on füüsiliselt võimatu (nt evakuatsioon või vahetu ohutsoon)
- sind kutsutakse mobilisatsiooni
Mobilisatsioon on eraldi peatükk ja sel juhul asendub töökoht riigikaitsekohustusega.
Kuidas töö jätkub eri sektorites?
Kõik töökohad ei muutu kriisiolukorras samamoodi.
Kontoritöö (IT, turundus, haldus) on paindlikum sektor. Töö jätkub sageli kaugtööna, aga töökoormus võib muutuda. Ettevõtte täieliku seiskumise korral võib töö ajutiselt katkeda.
Tervishoius koormus kasvab, vahetused pikenevad ja töötajaid võidakse paigutada ümber.
Haridusvaldkonnas sõltub olukord kriisi ulatusest. Võimalik on distantsõpe, ajutine koolide sulgemine või õpetajatöö kohandamine vastavalt olukorrale.
Teenindus- ja kaubandussektoris on selge jaotus. Toidupoed ja apteegid töötavad edasi, kuid paljud muud teenused võivad ajutiselt sulgeda.
Transport ja logistika sektor on kriitiliselt vajalik. Töö jätkub, vajadus töötajate järele võib isegi kasvada.
Elutähtsate teenuste (energia, side, pääste) sektoris kehtivad erikohustused, mida tavatingimustes ei eksisteeri. Paljud töötajatest on ka ametlikult riigikaitselise töökohustusega, sellest lähemalt allpool.
Oluline on oma tööandjaga rääkida sellel teemal ja proovida mõista, mismoodi sinu valdkond võib reageerida olukorrale.
Riigikaitseline töökohustus – mida see tähendab?
See on mõiste, millest paljud pole kuulnud, aga mis kriisi puhul muutub väga oluliseks.
Teatud ametikohad nagu näiteks elektrikud, meedikud, politseinikud, aga ka osa riigiasutuste töötajaid võidakse määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks. See tähendab, et kriisi ajal on inimesel kohustus jätkata tööd oma töökohal, mitte minna kaitseväkke.
Teisisõnu, riigikaitselise töökohustusega inimene on vabastatud mobilisatsioonist, sest tema panus riigile toimub tsiviilsektoris. Tööandja on kohustatud seda inimest tööle laskma ja talle palka maksma.
Kui sa töötad sellises valdkonnas ja ei tea, kas sinu ametikoht on selliselt määratud, siis tasub tööandjalt seda otse küsida.
Kas palka makstakse ikka?
Kui töö sõja ajal jätkub, siis makstakse palka edasi. Sõltuvalt sektorist võivad lisanduda kriisitasud, aga vastupidine on samuti võimalik.
Oluline täpsustus palga vähendamise kohta – tööandja ei saa kriisile viidates lihtsalt palka ühepoolselt ära kaotada. Riigikaitseseadus lubab seda ainult riigikaitseülesannetega asutustel ja isikutel ning ainult juhul, kui riigi rahaliste võimaluste tõttu on nende eelarvet vähendatud. Tavalisel eraettevõttel kehtivad endiselt tavalised seaduslikud alused.
Kui tööandja ei saa tööd pakkuda temast mitteolenevatel põhjustel, on tal üldjuhul kohustus maksta töötajale keskmist palka. Ulatusliku kriisi puhul võib see kohustus siiski sõltuda konkreetsest olukorrast.
Kui ettevõte sulgub, siis tööleping lõpetatakse ja töötukassa toetus muutub aktuaalseks.
Kui sind mobiliseeritakse, siis tööleping peatub, tööandja palka ei maksa. Tasu tuleb riigilt vastavalt kaitseväelise auastme ja ametikoha määradele. See ei pruugi olla sama suurusjärgus sinu tavalise palgaga.
Puhkus sõjaseisukorra ajal
Kui sõja olukord kuulutatakse välja ja sa oled riigikaitselise töökohustusega ametikohal, katkeb su puhkus automaatselt. Sa oled kohustatud viivitamatult ilmuma oma töö- või ametikohale. Rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust see ei katkesta.
Mis töösuhte endaga juhtub?
Kriis ei tähenda automaatselt lepingu lõppu. Tegelikult on variante mitu:
- leping jääb kehtima ja töö jätkub
- töötingimused muutuvad (nt koht, koormus, ülesanded)
- leping peatub (mobilisatsiooni korral)
- leping lõpetatakse (nt koondamise tõttu)
Kriis ei võta sult töökohta üleöö. Küll aga võib see muuta seda, kuidas, kus ja mil määral sa tööd teed. Kõige kasulikum asi, mida praegu teha saad, on uurida, mismoodi sinu töö kriisiolukorras muutuks ja kas su ametikohal on riigikaitselise töökohustuse määrang.
See artikkel annab üldise ülevaate kehtivast õigusruumist. Konkreetsete küsimustega pöördu oma tööandja või tööinspektsiooni poole.
