fbpx

Iga viies inimene pelgab töökoha kaotust, iga kolmas ei taju juhi tuge

Iga viies inimene pelgab töökoha kaotust, iga kolmas ei taju juhi tuge

Oktoobri lõpus viis CV-Online Estonia läbi uuringu inimeste vaimse tervise kohta ettevõtetes, sest 1.01. 2019 võeti vastu uus töötervishoiu- ja tööohutuse seadus. Selle kohaselt kohustub tööandja kaitsma oma töötajaid stressi eest ning soovisime teada, milline on praegune seis ettevõtetes vaimse tervisega.   

Üldiselt on pilt keskmiselt positiivne, kuid teame, et keskmiselt üks inimene kümnest puudub tugeva stressi tõttu töölt

Küsitluses osales ühtekokku pea 500 inimest. Tulemustest selgus, et positiivsemalt hinnatakse organisatsiooni üldist pilti (üldine kultuur, inimeste vaimne ja füüsiline tervis), kus keskmiselt pooled hindavad olukord heaks või väga heaks. Nende hulgast 9% hindas aga töökaaslaste füüsilist ja vaimset tervist väga halvaks või halvaks. Umbes selline suurusjärk on ka inimesi, kes puuduvad tugeva tööstressi tõttu sageli töölt.

Kaks inimest kümnest pelgab tööandja poolset töösuhte katkestamist

Uuringust selgus, et hämmastavalt suur hulk inimesi pelgab töösuhte ootamatut katkestamist tööandja poolt. Nimelt kaks inimest kümnest pelgab, et tööandja võib temaga töösuhte lõpetada ootamatult, kasvõi samal päeval. Sama suur hulk inimesi tajub oma töökeskkonda ebasõbraliku ja vaenulikuna ning eelistab pigem sellest tingituna töötada üksi.

Tööandja poolset tuge tööalastes ja isiklikes küsimustes tunnetavad keskmiselt pooled vastanud, kuid 29% inimestest tajuvad, et juht ei toeta neid üldse või toetab harva.

Oodatakse rohkem tuge enda juhi poolt – et juht ulataks käe ja oleks valmis vajadusel kuulama.

Iga kolmas inimene tunneb, et juht ei tunnusta õigesti ja ei reageeri piisavalt kiiresti

Juhtimiskvaliteet oli suurel hulgal inimestest hambus ja see on olnud nii ka varasemates küsitlustes, kus CV-Online on uurinud rahulolu juhtidega. Sel korral selgus, et 64% inimestest usuvad, et juht töötab sama kõvasti kui kogu ülejäänud meeskond. Üks inimene neljast on rahulolematu juhtimiskvaliteediga tervikuna.

Iga kolmas vastaja tunneb, et juht ei tunnusta inimesi õiglaselt meeskonnas, jättes samal ajal tunnustamata inimesed, kel on paremad oskused ja teadmised. Samuti oli üks vastaja kolmest rahulolematu juhtide reageerimiskiirusega, kus just ei tegele koheselt töötajaga, kes ei tee oma tööd professionaalselt

Kas iga neljas inimene on hädas oma vaimse tervisega?

Soovisime välja selgitada ka konkreetsemalt, kui paljudel inimestel on probleem vaimse tervisega ja on saanud ka vastava diagnoosi. Selgus, et vaimse tervise häire on diagnoositud 14% vastanutest.

Neid inimesi, kes kannatavad diagnoosimata vaimse tervise häire all on tõenäoliselt rohkem, sest kõikidest vastanutest 39% teatas, et on oma vaimse tervise probleemidest tööandjaga rääkinud. Stressist tingitud ebatervislike eluviiside all (joomine, nutmine, emotsionaalsed väljaelamised) all kannatab alati või tihti 18% vastanutest.

20% inimestest peab puhkuse ajal töötama

Olgugi, et saame rõõmustada, et 67% vastanutest saavad puhkuse ajal rahulikult puhata ja ei tegele tööasjadega, on siiski 20% inimest puhkuse ajal töölainel alati või tihti.

Üldiselt öeldakse ikka “töötage, töötage, töötage”, mitte “puhake, puhake, puhake”.

14% ütles suisa, et nad pelgavad puhkusele minekut, sest pelgavad töö kaotust või on tunne, et kõik kukub ilma nendeta kokku.

Halba ei räägi, aga tööd vahetaks hea meelega

Huvitav on, et olgugi, et inimestes valmistavad paljud asjaolud tööl rahulolematust, on siiski ainult 18% neid, kes räägivad oma ettevõttest (sealhulgas ülemusest ja töökaaslastest) negatiivselt oma perekonnale ja sõpradele.

Vastajatest 64% ütles, et ei räägi mitte kunagi või räägivad harva negatiivselt enda ettevõttest. Samas selgus ka uuringust, et 31% inimestest mõtlevad kogu aeg või tihti uue töökoha leidmise peale. Arvata on, et enamasti pole tööandjad sellega ka kursis, kui suur on nende rahulolu meeskonnas.

Miks tasub enda CV-d süsteemis aktiivsena hoida? 3

Jaga postitust

Loe lisaks

Scroll to Top