Nipila otsestuudio oli eetris 12.30. Stuudios külas Postimehe kolumnist Kaire Uusen, kelle sõnul on Eestis justkui kaks erinevat tööturgu. Ühed otsivad, teised pakuvad, aga millegipärast ei saa nad kokku. Mis toimub? Kommenteerida aitab teemat CV.ee värbamisjuht Maris Martin.
Looga on võimalik lähemalt tutvuda siit.
Millest selline teemavalik?
Kaire ütles, et see idee ei tulnud täiesti õhust vaid mõtted on kogunenud 3-4 aasta jooksul. Ta ütleb, et on isiklikult ja tööalaselt kuulnud palju ebaõnnestumise lugusid nii noorte kui ka vanemate seas. Tihti arvavad töötajad, et on tööturule ideaalsed, kuid tegelikult tuleb välja vastupidine tõsiasi. Tuleb välja, et tihti ei pruugita isegi vestlusele pääseda.
Tundub, et tööd on pakkuda ainult madalapalgalistele. Kas see on tõesti nii?
Maris arvab, et nii see tõesti võib tunduda, sest neid pakkumisi on lihtsalt rohkem kui teisi, kuid samas otseselt siiski päris nii väita ei saaks, et tööturul vaid madalapalgalisi pakkumisi leidub. Siiski peab tunnistama, et Kaire mõtted on õiged, ühelt poolt on pakkumisi palju, kuid teiselt jällegi inimesed tööd ei leia. Rain mainib vahele, et Top tööandja 2018 uuringust tuli välja, et pilt tundub siiski positiivne ning paljud ettevõtted plaanivad töötasusid tõstma hakata ning uusi töötajaid värvata. Kaire lisab, et kindlasti on mingid võimalused olemas, kui tööotsijad on ise avatud meelega ja nõus teatud perioodidel tegema teistsugust tööd.
Kaire tõstatab teema noorte tööotsijate osas ning väidab, et tegelikult pole noored üldse nii saamatud kui tööturul räägitakse. Noori tuleb lihtsalt julgustada kandideerima ja vestlusele minema. Noori kantakse liiga kiiresti maha, levinud on arvamus, et noored on õppimisvõimetud. Tegelikult ei tohiks noori nii sildistada, sest mõni noor võib tänu väiksele tõukele lendu tõusta. 2 aastat töötu olnud noore mure võib laheneda vaid ühe töövestlusega.
Maris lisab, et ühe ebaõnnestunud kogemuse põhjal ei tohiks noori ega ka vanu maha kanda ja kohe õppimisvõimetuks sildistada. Peab arvestama, et kõik on olnud alguses rohelised ning töötajaid ei saa kohe nurka heita, kui automaatselt ei tule asjad välja nii nagu peaks. Noori tuleb mõnikord kiita, et anda see viimane tõuge. Noored on äärmiselt õpihimulised ning püüdlikud ning Maris julgustab ettevõtjaid noortesse uskuma. Tegelikult käib see kõik ka teiste vanusegruppide kohta, noori on ilmselt lihtsalt kõige lihtsam suunata ja enda jaoks sobivaks voolida.
Kuidas ikkagi need tööandjad ja tööotsijad kokku viia. See on üks väga hea küsimus, millele peaks tulevikus kindlasti vastuse leidma. Kuidas luua ettevõtete poolt keskkond, kuhu töötaja tahab tulla ning vastupidi?
Kaire räägib enda kogemusest, et tööandjad peavad ennast rohkem näitama ning esile tooma. Tööandjad jäävad tihtipeale varjatuks ning tööotsijad ei leia neid üles. Kui sul on päriselt ka hea töökoht pakkuda, siis tee nii, et kõik huvilised sellest ka kuuleksid. Ta ei arva, et inimesed poleks nõus näiteks Jõgevamaalt kaugemale tööle käima, kuid tihtipeale näiteks Harjumaa ettevõtted ainult Harjumaalt inimesi otsivadki. Lisab veel, et tekib tunne nagu tööandjad lähevad lihtsamat teed ning toovad tööjõu sisse odavama tööjõuga riikidest.
Rain seletab, et see võib tulla just sellest palgasurvest, sest tõesti välistööjõud on kohati odavam. See tuli välja ka hiljutisest CV.ee uuringust, et Eesti töötaja soovib 200-600€ palgatõusu ning alles siis kaaluks tunniajalist tööle sõidu võimalust.
Maris soovib jääda optimistiks ja arvab, et hetkel on käimas muutused, millest tuleb lihtsalt üle saada. Vanamoodi enam ei saa, kuid uutmoodi veel ei osata. Julgustab tööandjaid vaatama ringi veidi avarama pilguga. Pakkuma rohkem võimalusi, mitte olla ainult kinni inimeste oskustes ning kandideerimine läbipaistvamaks teha. See annab positiivse signaali ning toob rohkem kandideerijaid.
Kui enam oma valdkonnast tööd ei leia…kuidas teha kannapööret ja edasi liikuda?
Kaire hindab kõrgelt neid, kes julgevad elus teha karjääripöördeid. Ta pole kindel, kas ta ise julgeks karjääripööret ette võtta ning kardab, et isegi tema oskustest olenemata ei pruugiks ta oma valdkonnas tööd leida.
Miks on kandideerijaid nii palju?
Maris arvab, et tööturul on inimesed, kes kandideerivad ning katsetavad uusi kohti. Vaatavad, mis tööturul toimub ning kombivad maad. Rain arvab, et see on tõesti nii, kuid selle jaoks ju pole tegelikult vaja kandideerimisprotsessi läbi käia. Palgataseme saad teada ka palgad.ee portaalist.
Kui alustad juba kandideerimist, siis kuidas teistest ikkagi esile kerkida?
Maris arvab, et peab kandideerima sinna, kus sa ennast ka tegelikult töötamas näed. See peegeldab ka väljaspoole. Motivatsioonikiri on kindlasti koht, kus välja tuua, miks oled teinud otsuse karjääripöördeks ning kuidas kattuvad sinu eelmise töökoha oskused uutega.
Kaire lisab, et motivatsioonikiri ei pruugi siiski alati peegeldada inimest tegelikult ning võib jätta petliku mulje. Isiklikult on ta lugenud palju motivatsioonikirju, mis ei sobi inimesega absoluutselt kokku. Praktilise soovitusena soovitab Kaire motivatsioonikirjas üllatada värbajat mingi erilise meeldejääva mõttega.
